Vaata, millised käitumisreeglid seab eetikakoodeks riigikogu liikmetele

Riigikogu Foto: Andres Haabu / Postimees

Riigikogu liikmete eetikakoodeksi töörühma juht Kaja Kallas andis täna üle kahe aasta ette valmistatud eetikakoodeksi eelnõu parlamendi juhatusele üle. Postimees.ee avaldab eetikakoodeksi teksti täismahus.

Eetikakoodeks

(A)    Tunnetades oma vastutust Eesti  elu korraldamisel ja ühiseks hüvanguks;

(B)    Teadvustades vastutust rahva kui kõrgema võimu kandja ees ja kohustust tegutseda avalikes huvides;

(C)    Arvestades vajadust tagada rahvaesinduse usaldusväärsus;

(D)    Silmas pidades Riigikogu liikme poolt antavat vannet ja põhiseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi

võtavad Riigikogu liikmed endale kohustuse tegutseda kooskõlas Riigikogu liikme käitumise heade tavade ja alljärgnevate käitumisnormidega.

1.    Üldpõhimõtted

1.1    Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest.

1.2    Riigikogu liige võta vastu selliseid ülesandeid ja otsuseid, mis seavad kahtluse alla tema aususe  ja riigi ning rahva huvide teenimise.

1.3    Riigikogu liige väldib olukordi, mis võivad kahtluse alla seada tema otsuste erapooletuse ja võivad näida erahuvide teenimisena.

1.4    Riigikogu liige hoidub aktsepteerimast külalislahkust mis tahes vormis ja viisil, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada huvide konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel.

1.5    Riigikogu liige on kolleegide, valitsuse liikmete, ametnike ja kaaskodanike suhtes lugupidav, viisakas ja osavõtlik.

1.6    Riigikogu liige kasutab korrektset eesti keelt ja väldib sobimatut keelekasutust. Riigikogu liige hoidub anonüümsetest kommentaaridest.

1.7    Riigikogu liige väldib Eesti ja Riigikogu maine kahjustamist mis tahes viisil.

1.8    Riigikogu liige kasutab riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut kulutamist.

2.    Töö Riigikogus

2.1    Riigikogu liige vastutab oma sõnade eest. Ta hoidub olukordade ja otsuste mõjutamisest varjatult või anonüümselt.

2.2    Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui riigikogu liikmel on seoses menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega huvisid, mis ei ole kajastatud majanduslike huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis avaldab ta sellised huvid enne arutelu.

2.3    Riigikogu liige täidab oma kohustusi rahva esindajana ning võtab selgeid ja põhjendatud seisukohti.

2.4    Riigikogu liige kujundab oma seisukoha kaaludes nii huvitatud osapoolte seisukohti kui otsuse mõju kogu ühiskonnale parimal võimalikul viisil. Kaasatud isikud avaldatakse menetlemisel.

2.5    Riigikogu liige osaleb Riigikogu töös põhjalikult ettevalmistatult ning hoidub takistamast või kahjustamast teiste tööd.

2.6    Riigikogu liige harib ja täiendab end järjepidevalt olemaks kõrgetasemeline arutluspartner.

2.7    Riigikogu liige selgitab valikute ja otsuste tagamaid. Riigikogu liige ei väldi küsimustele vastamist, välja arvatud juhul kui küsimus puudutab konfidentsiaalset informatsiooni või isiklikku elu.

2.8    Riigikogu liige ei avalda talle usaldatud tundlikku informatsiooni ega kasuta seda isikliku kasu saamiseks või kellelegi eeliste loomiseks.  

2.9    Riigikogu liige ei anna lubadusi, mille täitmine pole tema pädevuses.

2.10     Riigikogu liige on Riigikogu töö ja oma otsuste ning tegevuse selgitamiseks mõistlikult kättesaadav.

2.11    Kolleegiga vahetuks suhtlemiseks väldib Riigikogu liige teiste kolleegide ja istungi häirimist. Arupärimise või küsimuse esitamisel austab Riigikogu liige vastuse esitajat kohalolekuga.

2.12     Riigikogu liige ei võta vastu kingitusi, teeneid ega saa isiklikku kasu, mis ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis on mis tahes viisil seotud talle pandud ülesannete ja kohustustega ning ei ole seotud diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes kehtivate üldtunnustatud viisakusnormidega.

3.    Eetiliste probleemide lahendamine

3.1    Riigikogu liikmel on õigus ametieetika küsimustes nõu saamiseks pöörduda Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni poole. Komisjon arutab ka juhtumeid, kus on tekkinud kahtlus Riigikogu liikme käitumise sobivuses ja vastavuses headele tavadele ning käesolevale koodeksile.

3.2    Juhul kui korruptsioonivastane erikomisjon leiab, et Riigikogu liige on käitunud ebaväärikalt ja kahjustanud avalikke huve ja Riigikogu mainet ja ekslikult toiminud Riigikogu liige ise tegu ei heasta, on korruptsioonivastasel erikomisjonil õigus teha Riigikogu juhatusele üks järgmistest ettepanekutest ekslikult toiminud Riigikogu liikme teo hukkamõistmiseks: õigus nõuda a) avalikku vabandust; b) täiskogu hinnangut teole; c) fraktsiooni hinnangut teole.  Teo hukkamõistmise viis ja raskus on vastavuses eksimuse kahjuga riigi ja Riigikogu usaldusväärsusele ning mainele.

3.3    Riigikogu liige teeb kõik endast oleneva, et parimas usus tegutseda vastavuses Riigikogu liikme väärika käitumise ja koodeksis sõnastatud heade tavadega.