/nginx/o/2014/05/05/3006118t1habf7.jpg)
Eesti Inimõiguste Keskus toetab täna Toompeal toimuvat töövõimereformi läbisurumise vastast piketti, sest keskuse hinnangul ei ole reformi planeerimisse piisavalt kaasatud puudega inimesi.
Inimõiguste keskus: riik peaks puudega inimeste palkamisel eeskujuks olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul peab keskus töövõimereformi eesmärke põhimõtteliselt õigeks, aga ei saa seda toetada, sest puudega inimesi ei ole selle ettevalmistamisse piisavalt kaasatud. Samuti on jätkuvalt tegemata töö puudega inimeste inimõiguste tagamisel. Näiteks keelab võrdse kohtlemise seadus puude alusel diskrimineerida vaid töövaldkonnas ning jaanuaris alustatud puudega inimeste õiguste kaitse komitee loomine on seiskunud, tõi keskus välja.
«Reformi raames ei ole seni pea üldse tegeletud tööandjate ega ka ühiskonna hoiakutega laiemalt,» ütles Käsper. «Levinud on puudega inimeste diskrimineerimine ja eraldatus väljaspool tööelu, nagu näiteks haridussüsteemis, tervishoius, kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas ning teistes valdkondades, mis omakorda takistab puudega inimestel teistega võrdselt tööle saada ning karjääri teha.»
Projekti «Erinevus rikastab» raames tellitud vaimupuudega noorte tööhõive uuring kinnitab, et tööandjad kipuvad vaimupuudega inimesi töötajatena alahindama ning levinud on mitmed põhjendamatud eelarvamused. Ettevõtted, millel on kokkupuuteid intellektipuudega töötajatega, näevad samas vaimupuudega inimesi väärt tööjõuna.
«Inimene, kellel on puue, ei peaks olema töövõimereformi keskmes, vaid keskenduma peab ühiskonnas olevatele takistustele, mis piiravad põhjendamatult puudega inimeste põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Puudega inimeste tööle võtmisel peab riigisektor ise eeskuju näitama,» lisas Käsper.