Puhkuste ja siseturismi õitseaja alguses on sobilik julgustada kõiki kohviku- ja restoraniäris tegutsevaid inimesi – eriti armsates Eesti väikelinnades – rohkem kohalikku ja hooajalist toitu pakkuma. Mida lihtsamat ja samas nutikamat, seda parem.
Tellijale
Triin Tammert: Eesti köögist, kirglikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minu viimase aja kõige suuremad pettumused on olnud muidu suurepärased restoranid, mille menüüst leiab ainult seda, mida kõikjalt – eelroogade alt Caesari salati, pearoogade nimistust kalast ainult lõhe- või forellifilee ja magustoitude seast kindlasti brüleekreemi. Need kõik on väga toredad hõrgutised ja võivad vabalt ka menüüsse jääda, aga eriti Tallinnast kaugemal seigeldes tahaks näha rohkem kohalikku toorainet ja valmistamisviise. Rabarberikisselli hoopis, näiteks. Brüleekreemi puhul kasvõi värskeid kohalikke marju või piparmündilehti garneeringuna.