/nginx/o/2014/06/15/3118045t1h38e1.jpg)
Risto Metsa kommentaar «Vastikud võimlejad ja jumalik jalgpall» (TPM, 6.6) võtab autori pilgu läbi kokku tulise keskustelu, mis juba paar aastat on hõõgunud ümber Tamme staadioni porise muruväljaku.
Tellijale
Seisukoht: mitte jalgpall, vaid terve mõistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on mitmendat aastat järjest peetud staadioni peaväljakul suurt võimlemispidu. Üritus ise on olnud õilis: tuues kokku paar tuhat esinejat ja meelitades tribüünidele teist samapalju pealtvaatajaid, on see sündmus kahtlemata hästi panustanud tervislike eluviiside propageerimisse tartlaste seas ning pakkunud lihtsalt puhast silmailu.
Küll aga ei saa silmailuks nimetada peo tagajärgi teistele spordialadele, peaasjalikult aga jalgpallile – tuhandete pasteldega poriseks viheldud väljak pidurdab oluliselt mängu kvaliteeti, tekitab vigastusi ning jätab sootuks ära linna esindustiimi kodumänge, mida pea pool tuhat tartlast on harjunud igal nädalal vaatamas käima. Sel aastal on ohtu sattunud ka FC Santose poolt Tartusse toodud Euroopa liiga kodumäng.