/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/03/26/1658678t1h0f2c.jpg)
Eesti Energial on lähiaastatel vaja ametisse leida umbes 1000 inimest, kelle koolitamiseks teeb ettevõte mitmeid jõupingutusi.
Eesti Energia: lähiaastail on meil tarvis leida 1000 töötajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja valminud tööjõuvajaduse katseuuring viitas, et energiavarustuse valdkonnas on koolilõpetajate osas võimalik puudujääk. Uuringu andmetel töötajate vajadus lähiaastatel ei kasva, kuid muutunud on töötajate ametialane struktuur – kasvanud on spetsialistide, kuid vähenenud oskustööliste ja teiste ametialade osatähtsus.
«See ei ole vast kellelegi enam üllatus, et tehnilise haridusega inimesed on tööturul väga nõutud - ka Eesti energiasektor vajab kahtlemata lähitulevikus üha enam järelkasvu,» ütles valdkonna suurima ettevõtte Eesti Energia järelkasvu projektijuht Mirjam Lindpere.
Ta märkis, et Eesti Energia töötajaskond on väga pika keskmise tööstaažiga (keskmiselt 14 aastat) ning töötajate keskmine vanus on 45 aastat. «See tähendab meile, et perioodil 2014-2019 jõuavad vanusegruppi 61+ aastat 1400 tänast töötajat, mistõttu on neil aastatel ainuüksi neile ametikohtadele vaja leida ligi 1000 uut inimest. Nende ametikohtade täitmine käib küll valdavalt ettevõtte sisemise järelkasvu kaudu, ent igal juhul on osa töötajaid vaja nende tänastel kohtadel lähiaastatel asendada,» lausus Lindpere.
«Põlevkivitööstus on lähema kümne aasta lõikes kindlasti kasvamas, näiteks põlevkivist vedelkütuste tootmise valdkond areneb praegu jõudsalt ja tootmine laieneb tulevikus ning koos sellega kasvab ka tööjõuvajadus,» ütles ta.
«Nagu ka uuringus on välja toodud, on Eesti Energia sedavõrd suur ja oluline tööandja, et meie ärilised arengud mõjutavad ka seda, milliste oskustega töötajaid on vaja Eestis koolitada. Seetõttu teeme me väga tihedat koostööd kõrgkoolidega. Samuti ei panusta me pelgalt akadeemilisele kutse- ja kõrgharidusele, vaid arendame ka koolitusprogramme, mis võimaldaks ametioskusi õpetada töökohal.
Võtame igal aastal hea meelega õppureid ka enda juurde praktikale, et noored saaksid juba võimalikult varakult tööks vajalikud oskused ning et anda neile parem ülevaade sellest, mida on Eesti Energial neile tööandjana pakkuda. Näiteks on sel aasta meie ettevõtetes praktikal käinud üle 120 noore, kellest ligi 100 just tööstuses,» loetles Lindpere.
«Meie analüüsid näitavad sarnaselt uuringutele, et suuremad käärid koolilõpetajate arvu ja meie tööjõuvajaduse vahel on näiteks geotehnoloogia ja mehaanikainseneride erialadel. Puudujääk on olnud ka võrguelektrike osas, ent selle lahendamiseks oleme koostöös Tallinna Polütehnikumiga avanud uue õpperühma ning alustame töökohapõhise õppe pakkumisega,» märkis Lindpere.
Riigikantselei tellitud katseuuring kaardistas kümne tegevusala võtmeametid ja nende tõenäolise vajaduse viie-kuue aasta pärast. Välja tulid üksikud ametid, mille vajadus kaob, aga palju saadi kasulikku infot selle kohta, mis valdkonda on lisajõudu vaja ning millised oskused peaksid neil töötajatel olema.