/nginx/o/2014/06/12/3110833t1hd7df.jpg)
Eesti kortermajade kordategemiseks on viimase nelja ja poole aasta kulunud üle 141 miljoni euro – elanike omafinantseeringu, pangalaenu ja sihtsautuse KredEx vahendatud riiklike toetuse toel. Tallinnas on korrastatud keskmisi ja väiksemaid maju.
Tallinnas tehakse korda peamiselt keskmisi ja väiksemaid maju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle Eesti on protsentuaalselt kõige enam korda tehtud maju mõistagi pealinnas - 43 maja Tallinnas on riigilt saanud maksimumtoetuse ehk 35% renoveerimiseks vajaminevast summast. 104 maja on saanud 25% KredExi toetust ning kõige enam ehk 144 maja on saanud toetuseks 15% KredExi toetust. Kuigi Tallinn ja Harjumaa paistavad silma renoveeritud majade rohkuse poolest, on näiteks Lääne-Virumaal ja Tartumaal ette näidata rohkem tervikrenoveeritud maju. Keskmiselt tuli maja tervikrekonstrueerimiseks mullu investeerida 170 eurot ruutmeetri kohta. Kokku on Eesti kortermajad viimase nelja ja poole aasta jooksul renoveerimisse investeerinud 141 miljonit eurot, neist toetustena on saadud 35 miljonit.
Tallinnas on uue kuue saanud peamiselt väiksemad majad, kus on kuni 30 korterit – häid näiteid leiab näiteks Uue-Maailma, Pelgulinna ja Kalamaja asumitest. «Statistika näitab, et Tallinnas tehakse korda pigem väiksemaid maju,» rääkis täna Eesti Korteriühistute Liidu rahvusvahelisel seminaril «Õiguslik ja organisatoorne raamistik renoveerimisprsihtasutuse KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi kohusetäitja Triin Reinsalu. Tallinna keskmised ja väiksemad kortermajad on ka usinad soodustingimustel laenuvõtjad. Keskmiselt võttis Eesti kortermaja mullu renoveerimiseks laenu 173 391 eurot. Summa on varasema, 2012 aastaga tunduvalt kasvanud – toona laenati kordategemiseks 128 637 eurot maja kohta. «Ehitushinnad on tõusnud, kuid inimesed on muutunud ka teadlikumaks ja otsustanud üha enam maja tervikliku rekonstrueerimise kasuks,» rääkis Reinsalu.
Kortermaja Õismäe tee 11 on just üks niisugune maja: insenerist juhi Genadi Vaheri eestvedamisel lõpetati 2012. aasta suvel hoone tervikrenoveerimine. Vahetamata korteriaknad asendati pakettakendega, maja fassaadide ja sooja tarbevee torustikud soojustati kivivillaga, ehitati ruumipõhine soojatagastusega sundventilatsioonisüsteem ja katusele päikesekollektoritel põhinev sooja vee tootmise süsteem. Nende tööde tulemusena vähenes küttekulu ning tulevikus plaanib päikesekollektoritega ühistu ise elektrit tootma hakata, vähemalt niipalju, et kataks maja üldelektrivajaduse. «Kindlasti tasub tervikrenoveerimine ette võtta – juba ainuüksi fassaadi soojustus annab 28-29% soojakulu kokkuhoidu ning ka sooja vee tootmise süsteem tasub end ära,» julgustas ta teisi ühistujuhte.