Venekeelne poliitreklaam ajab ministrite arvamused lahku

Keskerakonna liidri Edgar Savisaare tsitaadiga venekeelne valimisreklaam eelmise aasta sügisel kohalike valimiste eel Laagna teel Mustakivi keskuse lähedal. Foto: Peeter Langovits

Ministeeriumides kooskõlastusel ringlev uus keeleseaduse eelnõu jäi justiitsministri ja välisministri heakskiiduta punktides, mis kitsendaksid vene keele kasutamist poliitreklaamides ja avalikes kõnedes.

Juuni keskel saatis haridusministeerium kooskõlastusringile keeleseaduse eelnõu, millele justiitsministeerium ei andnud heakskiitu. Nimelt seisab minister Rein Langi allkirja kandvas, üleeile haridusministeeriumi tagasi saadetud vastuses, et keeleseaduses sätestatud poliitilise agitatsiooni eestikeelsena esitamise nõuet ei saa nad aktsepteerida.

Seaduse paragrahv 16 lõige 1 ütleb, et avalik teave, sealhulgas avalikud sildid, viidad, ettevõtte liiginimetus, kuulutused, teadaanded, reklaam, samuti eelnimetatud vormides tehtav poliitiline agitatsioon on eestikeelne.

Haridusministri põhjendused

«Oleme jätkuvalt seisukohal, et keeleseadusega ei tohi reguleerida poliitilise agitatsiooniga seonduvat,» kirjutas vastuses Lang, viidates tõsiasjale, et erakondadesse võivad teatavasti kuuluda ka Euroopa Liidu kodanikud.

Samuti on  kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääleõigus nii Euroopa Liidu kodanikel kui ka vastava omavalitsuse maa-alal püsivalt elavatel isikutel.

«Seega võib valimisreklaam olla suunatud kindlale valijate grupile, kelleni on võimalik jõuda kõige paremini, kasutades nende rahvuskeelt,» seisab vastuses. «Seepärast on rangete keelenõuete kehtestamine selle paragrahvi lõikes ebaproportsionaalne.»

Uus seadus määratleb poliitilise agitatsiooni aga avalikuks teabeks, mille esitamine eesti keeles on seostatav vabariigi põhiseaduse sättega, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat infot.

Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et tal tuleb valitsuses debatis ministritele selgeks teha, miks seadus just sellisel kujul õige ja vajalik on.

«Meil on teatud piirkondades, näiteks Lasnamäe kanalis, ainult venekeelsed ja vene elanikkonnale mõeldud reklaamid, mis ei ole esiteks meie ühe riigikeele põhimõttega kooskõlas ja teiseks kasutatakse seda ära venekeelsele valijaskonnale ühe sõnumi andmiseks, mis erinevad sõnumitest, mida samad erakonnad annavad eestikeelsetele valijatele, ning see lõhestab meie ühiskonda,» oli haridusminister veendunud.

«Valimisreklaam peaks olema Eesti riigis eestikeelne.»

Eesti meedias eesti keeles

Lukas tõdes, et nii riigikogu kui ka kohalike valimiste ajal on tulnud hulgaliselt kaebusi kodanikelt, kes ei ole rahul sellega, et näiteks riigikogu valimistel on kasutatud tänavapildis ainult venekeelseid reklaame.

«Minu seisukoht on nende kodanikega sarnane – see ei sobi Eesti riiki ja lisaks sellele on see ka desinformeeriv,» ütles ta.

Välisministeeriumist, mida juhib Langi erakonnakaaslane Urmas Paet, tuli teinegi eriseisukoht. Paet ja tema meeskond ei ole rahul sellega, et uue keeleseaduse paragrahv 10 lõige 4 paneb ametnikele kohustuse suhelda Eesti meedias ainult eesti keeles. «Leiame, et sellise piirangu kehtestamine on põhjendamata,» leidis välisministeerium.

Lukas ei ole selle kriitikaga nõus. «Nad leiavad, et see on liiga totaalne positsioon, kuid minu ülesandeks jääb nii justiits- kui ka välisministeeriumi eriarvamused kummutada,» tõdes haridusminister.

Uue regulatsioonina on keeleseaduses avaliku teabe esitamist puudutavas paragrahvis kehtestatud ka nõue, et ettevõtte liiginimetused (nagu näiteks kohvik, baar, kauplus) peavad olema eestikeelsed.

Eestikeelne teave

•    Avalik teave, sildid, viidad, ettevõtte liiginimetus, kuulutused, teadaanded, reklaam, samuti eelnimetatud vormides tehtav poliitiline agitatsioon on eestikeelne.

•    Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

•    Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või reklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena.

•    Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna ja/või pakutavate kaupade või teenuste kohta.

Allikas: haridusministeerium