Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis täna rahuldamata Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito taotluse tühistada Euroopa Parlamendi valimiste tulemused Ida-Virumaal ja Tallinnas.
Riigikohus ei rahuldanud Leito valimiskaebust
Leito pöördus Tallinna linna ja Ida-Viru maakonna valimiskomisjoni poole juba 28. mail ning soovis, et otsused, millega eurovalimiste tulemused kinnitati, tühistataks. Samuti taotles ta kehtivate, kehtetute ja kasutamata hääletamissedelite ülelugemist nii Tallinnas kui Ida-Virumaal.
Vabariigi valimiskomisjon, kellele Leito avaldused samuti edastas, märkis talle järgmisel päeval saadetud vastuses, et hääled on valimiskomisjonides teist korda avalikult üle loetud ning komisjonil pole võimalik tema avaldust rahuldada, sest see ei sisalda väiteid, mis häälte veelkordset ülelugemist põhjendaksid. Avalduse rahuldamist ei pidanud oma vastustes põhjendatuks ka Ida-Viru maakonna ja Tallinna linna valimiskomisjon.
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu ütles eelmisel nädalal, et hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine eeldab sellist seaduserikkumist, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. «Vello Leito ei ole üheski esitatud avalduses või kaebuses esitanud ühtegi väidet, millest lähtudes ta leiab, et seadust on rikutud,» märkis ta ning lisas, et seaduserikkumisi ei tuvastatud ka häälte ülelugemisel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi sõnul põhjendas Leito hääletustulemuste tühistamise taotlust kohtule väitega, et Tallinna ja Ida-Virumaa valimiskomisjonis ei loetud üle kehtetuid ja kasutamata hääletussedeleid. Kohtu hinnangul on tema väited võimaliku seaduserikkumise kohta aga paljasõnalised.
«Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, millele tuginevad tema väited selle kohta, et Tallinna linna valimiskomisjonis ja Ida-Viru maakonna valimiskomisjonis kehtetute ja kasutamata hääletussedelite ülelugemist ei toimunud. Vabariigi valimiskomisjoni selgituste kohaselt järgiti hääletamistulemuste kindlakstegemisel Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas seaduses sätestatud nõudeid,» märkis riigikohus, kelle sõnul kinnitasid sama Leitole saadetud vastustes ka valimiskomisjonid.
Kuna kolleegiumile esitatud materjalist ei nähtu, et hääletamistulemuste kindlakstegemisel oleks toimunud seaduserikkumine, mis tingiks hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise, jättis kolleegium Leito kaebuse rahuldamata.
Euroopa Parlamendi valimised toimusid Eestis 25. mail.