/nginx/o/2014/01/02/2728894t1h3564.jpg)
Tallinncity toimetusega jagas nördimust linlane, kelle meelest siirduvad pealinna ettevõtted peaaegu nagu üks mees kollektiivpuhkusele.
Vihane linlane: igal pool kollektiivpuhkused, kas Nõukogude Liit on tagasi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mees kirjutas: «Suvel remonti teha, mõnd vajalikku juppi lasta valmis treida või ametnike jutule pääseda on praktiliselt võimatu, sest teatatakse: meil algab kollektiivpuhkus! Hästi mõttekas, kui arvestada, et näiteks oma majas ümberehitust ei tee ju keegi veebruaris, ikka juulis! Ilusa ilma puhul hoitakse uksed lihtsalt lukus. Kas Nõukogude Liit on tagasi, et raha pole vaja teenida, vaid saab kogu kollektiiviga mõnusalt suvel peesitada?» viskab vihane lugeja kinda.
Kollektiivpuhkuste teemat kommenteerib Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:
Töölepingu seadus kollektiivpuhkuse mõistet ei reguleeri, tegemist on käibeväljendiga, mis iseloomustab olukorda, kui ettevõttes kõik töötajad korraga või terve osakonna või tsehhi töötajad viibivad üheaegselt puhkusel ja ettevõtte või ka asutuse tegevust sel ajal ei toimu. Kollektiivpuhkusi on alati kasutatud, seda just teatud valdkondades, näiteks tootmisettevõtetes suvel või talvel, lasteaedades suvel, ehitussektoris talvel jne.
Kollektiivpuhkuste enamkasutamist Tööinspektsioon täheldanud ei ole. Seaduse kohaselt peab tööandja igal aastal koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt 31.märtsiks. Puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja arvestama mõistlikult töötaja huvidega ning lisaks arvestama teatud töötajate õigusega nõuda puhkust neile sobival ajal (TLS § 69 lg 7). Puhkuste ajakava koostamisel või ka töökorralduse reeglite kehtestamisel võib tööandja ette näha, eelnevalt töötajaid informeerides ja nendega konsulteerides, reegli, et puhkust kasutatakse üheaegselt konkreetses ajavahemikus, näiteks juulikuus. Seejuures jäävad aga puutumatuks ikkagi need töötajad, kellel on seadusest tulenevalt õigus nõuda puhkust neile sobival ajal.
Kui tööandja on kehtestanud organisatsioonis kollektiivpuhkuse aja, peab ta ka uue töötaja tööle asumisel töötajat sellest informeerima ning see võib olla üks oluline tingimus, miks töötaja otsustab just selle tööandja juures töötada või hoopis loobuda tööpakkumisest. Teisiti on olukord siis, kui tööandja ühtäkki otsustab kollektiivpuhkuse kasuks. Sel juhul tuleb tal alustada töötajatega läbirääkimisi ja jõuda vastavale kokkuleppe. Kui leidub töötaja, kellega kokkuleppele ei jõuta ning kelle puhkus ei ühti ülejäänud kollektiivi puhkuse ajaga, siis tuleb sellele töötajale tagada töötamise võimalus ka sel ajal kui teised puhkavad.