Täna Postimehes: Soome laht saab veel ühe turvasüsteemi

Soome laht Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Soome lahel liikuvaid laevu jälgivad juba praegu reaalajas Vene, Eesti ja Soome mereliikluskeskuste töötajate kullipilgud, aga küll ei tee küllale liiga ja nii katsetavad põhjanaabrid veel üht turvasüsteemi.

Läänemerel seilab igapäevaselt 2000 kauba- ja reisilaeva, neist veerand on naftatankerid. Kui Soomes jälgib merel toimuvat piirivalve seirekeskus, siis Eestis on see veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakonna ülesanne. Osakonna juhataja Are Pieli sõnul tuleb erilise hoolega jälgida

Soome lahe seda piirkonda, kus Helsingi ja Tallinna vaheline laevaliiklus ristub Venemaa suunalise kaubaveoga.

Läänemeri on ookeanidega võrreldes tibatilluke, ent ometi käib siin tervelt 15 protsenti maailma laevaliiklusest. Soome piirivalve Soome lahe piirkonna mereseirekeskuse ohvitseri Ismo Siikaluoma sõnul liigub Tallinna ja Helsingi vahet 40 000 reisi aastas. «Samal ajal on naftavedu üle Soome lahe kasvanud kümnekonna aastaga ligi kaks korda,» lausus ta.

ENSI nimeline süsteem ei piirdu pelgalt laevade liikumise jälgimisega, vaid püüab trassivigu ennetada. Kui laev planeerib alles teekonda läbi Soome lahe, saadab ta elektroonilise marsruudiplaani laevaliikluse korraldamise keskusele. Arvutiprogramm kontrollib selle automaatselt üle, veendudes muuhulgas, kas laeva süvis ikka vastab teekonnal ette jäävatele olevatele sügavustele.

Kui kõik on korras, saadab programm kinnituse või siis vajadusel korrigeerib trassi. Kui laev juba Soome lahes liigub, jälgib programm edasi selle kurssi ja juhul kui tanker kaldub plaanist kõrvale, annab arvuti ka kohe märku. Soomlased annavad ENSI ka Eesti kolleegidele kasutamiseks.

Teekond madalikule

Mõnigi kapten tunneb end laevas endiselt nagu jumal taevas. Vene territoriaalvetes asunud 100 000 tonnise naftalastiga laev liikus umbes aasta tagasi madaliku suunas, mille sügavus oli 13,6 meetrit, sellal kui laeva enda süvis oli 15 meetrit. «Meie keskuse operaator võttis ühendust Vene kolleegidega,» rääkis Soome mereliiklusteeninduse juht Thomas Erlund. «Seejärel võtsid venelased laeva kapteniga ühendust ja uurisid, kuhu ta nüüd enda arust liigub,» rääkis. «Siis lõpuks muutis alus kurssi. Vastasel korral oleks tanker sõitnud viie-kuue minuti pärast madalikule.» Juhul kui sellise tankeri kaks lastiruumi hakkaks lekkima, satuks Läänemerre 30 000 tonni naftat.

ENSI loomist vedava John Nurmineni Fondi projektijuhi Mikko Klangi sõnul andis ajendi 2007. aasta veebruar, kui 100 000 tonnise naftalastiga Kreeka õlitanker jooksis Venemaale kuuluva Suursaare lähistel madalikule. «Kaptenilt küsiti, miks ta laeva sinna juhtis, aga tema teatas, et on juba kaks korda samast kohast läbi sõitnud,» lausus Klang. «Tal oli lihtsalt kaks korda vedanud.»

Vähemalt 70 protsenti tankerite madalikele sõitmistest on põhjustatud inimlikust veast. ENSI peaks aga kahandama tankeriõnnetuste riski 20 protsendi võrra.

Klang on ise töötanud meremehena tankeril ja teab, et varem oli alkoholi tarbimine laevadel üsna tavaline. «Selle kümne aasta jooksul, kui mina laeval töötasin, juhtus seda õnneks järjest harvemini,» lausus ta. «Vanema generatsiooni jaoks oli laeval joomine üsna normaalne nähtus, noorematele enam mitte.»

Pikemalt loe tänasest Postimehest!