/nginx/o/2008/04/13/32768t1h2b74.jpg)
Täna lõpetab NATO reageerimisjõudude NRF 14. rotatsiooni koosseisus pool aastat väldanud valmisoleku Balti pataljon.
Balti pataljon lõpetas valmisoleku NATO reageerimisjõududes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväeüksus, mis loodi panustamaks NATO reageerimisjõududesse NRF-14, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
Reageerimisjõud ühendavad üksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
Eesti kaitseväe üksustest olid Balti pataljoni koosseisus alates jaanuari algusest valmisolekus jalaväekompanii, luurerühm, kaks sõjaväepolitsei jagu, demineerimismeeskond, logistiline toetusüksus, staabiohvitserid ja allohvitser, kokku üle 200 Eesti kaitseväelase. Üle 800-liikmelise üksuse juhtriigiks oli Leedu, kes mehitas ligi kolmveerand pataljoni koosseisust.
Varasematel aastatel on NATO reageerimisjõudude koosseisus valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis, samuti mereväe miinijahtijad Sakala, Admiral Cowan ja Sulev ning staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka.
NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid.