/nginx/o/2010/06/30/395189t1h908f.jpg)
Täna avalikustatud sotsiaalministeeriumi 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et Eesti ühiskonnas ei tajuta väga teravalt soolist võrdõiguslikkust ehk naiste ja meeste võrdseid õigusi, võimalusi, kohustusi ning vastutust kui probleemi.
41 protsenti vastanuist leidis, et naistel ja meestel on ühiskonnas võrdväärsed võimalused. Soolist ebavõrdsust tajuvad rohkem naised, kes on ühtlasi sellega sagedamini kokku puutunud (54 protsenti naistest ja 39 protsenti meestest). Mehed uskusid aga rohkem meeste võrdväärsusesse. Samuti pooldavad naised enam võrdõiguslikkust.
«Olukord, kus ebavõrdsust ei tajuta ühiskonnas olulise murena, ei tähenda kindlasti seda, et naiste ja meeste ebavõrdsus ei oleks meie ühiskonnas reaalne probleem. Vastupidi, see on seotud mitmete valusate sotsiaalsete probleemidega, millel on omakorda tõsised ja kallid tagajärjed kogu ühiskonnale,» rõhutas sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Liina Järviste.
Ligi poole uuringus osalenute arvates on meeste positsioon Eesti ühiskonnas natuke või märgatavalt parem kui naistel. Hoiakutes ilmnevad märkimisväärsed erinevused eesti ja mitte-eesti rahvusest inimeste vahel, kusjuures mitte-eestlased on pigem traditsioonilisemate hoiakutega ning neil on naiste ja meeste rollidele stereotüüpsemad vaated. Kõige enam toetavad võrdõiguslikkust eesti rahvusest naised.
Soolisest ebavõrdsusest annavad tunnistust nii sooline palgalõhe, naiste ja laste vaesus kui ka meeste lühem eluiga. Kujunenud ebavõrdsuse taga on paljuski ühiskondlikud hoiakud. Järviste sõnul on oluline väljakutse tõsta Eesti inimeste teadlikkust selle kohta, kuidas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse puudumine ning ebavõrdsuse tagajärjed ühiskonda mõjutavad.
Suur osa monitooringust on pühendatud töötamise ning töö- ja pereelu ühendamise teemadele. Näiteks käsitletakse hoiakuid ja kogemusi seoses soolise palgalõhe, tööturu segregatsiooni ja kodutööde jaotusega ning perekondlike kohustuste ja karjääri seoseid. Küsitluses uuriti ka inimeste arvamusi hariduse, laste sotsialiseerimise, majandusliku toimetuleku ning vägivalla ja prostitutsiooni teemadel.
2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringus küsitleti 1517 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Tulemused on üldistatud Eesti rahvastikule. Uuringu eesmärgiks on jälgida Eesti inimeste hoiakute, arvamuste ning kogemuste muutusi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsuse teemadel. Sarnased monitooringud on tehtud ka 2003. ja 2005. aastal.