Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Linnahall ei taha maha kanda oma ainukest vara - gobeläänist eesriiet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna linnahall mere poolt vaadates.
Tallinna linnahall mere poolt vaadates. Foto: Toomas Huik

Tallinna linnavalitsus kinnitas täna linnahalli 2009. aasta majandusaruande, mille järgi moodustab halli põhivara vaid 1,75 miljoni kroonise maksumusega arvel olev kontsertsaali eesriie – gobelään «Inimeste maa». Audiitori sõnul tuleks aga seegi vara maha kanda.

Tallinna linnahalli 2009. majandusaasta tulemiks jäi ligi 3,3 miljoni krooni suurune kahjum. Aasta varem küündis kahjum 2,4 miljonini.

Linnahalli eelmise aasta majandusaruandest selgub, et hallil on põhivara 1,75 miljoni krooni väärtuses. Täpselt sama summaga on bilansis kontsertsaali gobeläänist eesriie nimega «Inimeste maa».

Aktsiaseltsi Tallinna Linnahall audiitor Eva Veinberg on oma tänavu 15. märtsil esitatud aruandes teinud märkuse, et nimetatud gobelään tuleks tegelikult maha kanda ning see suurendaks linnahalli kahjumit veel 1,75 miljoni krooni võrra.

Veinberg kirjutab oma arvamuses, et linnahalli juhtkonna hinnangul on gobeläänil oma unikaalsuse tõttu piiramata kasutusega kunstiväärtus. Audiitori väitel on aga eesriide puhul tegemist kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektiga, millel puudub püsiv väärtus.

Oma seisukohta põhjendab Veinberg asjaoluga, et linnahalli nõukogu otsusega on halli kontsertsaal tänavu 1. jaanuarist suletud ning seetõttu tulekski gobelään maha kanda.

Audiitori sõnul puudub linnahallil võimalus tulu saamiseks, kuna Tallinna linnavalitsuse 2002. aasta korraldusega võõrandas AS Tallinna Linnahall oma ehitised väärtuses 37,8 miljonit krooni oma ainukesele aktsionärile ehk Tallinna linnale.

Linnahalli omakapital oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,7 miljoni krooniga miinuses ning audiitori väitel ei vasta see äriseadustiku nõuetele. Samal ajal ületasid ka ettevõtte lühiajalised kohustused käibevara 4,5 miljoni krooni ulatuses.

Veinberg tõdes oma arunades, et kuna linnahalli omaniku ehk Tallinna linna käest ei ole ta saanud vajalikke selgitusi, siis ei ole ta võimeline hindama, kas linnahalli tegevus on bilansikuupäevale järgneva 12 kuu jooksul jätkuv.

Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson kinnitas audiitori märkustele vastates, et tänavu 30. märtsil muudeti linnahalli hoonete linnale üleandmise lepingut, mille järgi lähevad rajatised üle hiljemalt 2011. aasta 31. detsembril. Samuti väitis ta, et linnahalli lühiajaliste kohustuste ülekaal käibevarast on 4,5 miljonilt vähenenud 1,3 miljonile ning tänavu 31. märtsi seisuga ületas aktsiaseltsi omakapital aktsiakapitali 55 000 krooniga.

2009. aastal eraldas linnavalitsus linnahallile tegevuse toetamiseks 2,8 miljonit krooni.
 

Märksõnad

Tagasi üles