Stipisüsteemi lahendus: välismaalased profid, eestimaalased amatöörid

Segadus spordistipendiumidega kestab. Pallimänguklubid ei tea senini, kes on proff, kes mitte, kellele tohib stippi maksta, kellele mitte. Kultuuriministeerium üritab pärast kuudepikkust mittemidagitegemist maksuametiga läbi rääkides asjasse selgust tuua, kuid selgus ei saabu mingil juhul enne hilissügist, kui lepingud on ammu sõlmitud ja mängijad paigas. Välja on pakutud variant, et võõrleegionärid saaksid palka ja maksaks maksu, Eesti pallurid oleks stipendiaadid.

Kultuuriministeerium ehk asekantsler Tõnu Seil on palunud sportmänguliitudelt eksperthinnangut, mida stipendiumide kaotamine nende alale tähendaks. Andmed koos, kavatsetakse esitada maksuametile oma seisukoht, mis kõlab ilmselt nõnda: Eesti pallurid treenivad ja töötavad selleks, et saada profiks ning siirduda piiri taha suurt raha teenima, ning neile võiks maksta stipendiumi; meie klubides mängivad välismaalased on aga profid ning peavad töötasult maksma kõik maksud.

Ideel on jumet, sest raske on maailma mõistes penne teenivat kodumaist mängijat elukutseliseks pidada. Põlva Serviti käsipallimeeskonna peatreeneri Kalmer Mustingu sõnul saavad nende klubi mängijad – koolipoisid, üliõpilased ja põhitööd mujal tegevad mehed – stippi mõnisada eurot. «Kui see pisku, pigem toiduraha, kuulutatakse palgaks, millelt tuleb maksta maksud, siis ei saa ma meie riigist aru,» oli Musting tige. «Serviti aastase maksutulu eest ei saaks Põlvas isegi väikest parklat ära asfalteerida, kuid spordile annaks see hoobi. Kardan, et käsipallurid läheksid lainena Soome tööle ja mängima. Serviti peaks jätkama koolipoiste ja paari vanema fanaatiku toel.»