Juristid mõistavad hukka Tartu Ülikooli plaani kaotada õigusteaduskond

Tartu Ülikooli peahoone Foto: Margus Ansu

Eesti Juristide Liidu üldkogust osavõtjad taunivad Tartu Ülikooli senati poolt vastu võetud põhikirja, mille kinnitamisel lõpetab tegevuse õigusteaduskond, teatas liit.

Õigusteaduskond on tegutsenud alates Tartu Ülikooli loomisest 1632. aastast, teatas liit. Õigusteaduskonna kui Tartu Ülikooli koosseisus oleva akadeemilise iseseisva üksuse lõpetamine ja sellega kaasneva akadeemilise õigusteaduse autonoomse otsustuspädevuse piiramine mõjutab kaheldamatult halvasti õigushariduse andmist, õiguse arengut ja õigusteaduslikku rahvusvahelist koostööd, arvavad juristid.

Eesti Juristide Liit kutsub kõiki juristide kutse- ja ametiühendusi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna  tegevuse lõpetamise kava kohta oma seisukohti väljendama.

Tartu Postimees kirjutas, et Tartu Ülikooli senat võttis vastu ülikooli uue põhikirja, mille suurim muudatus võrreldes kehtivaga on nelja suure teaduskonna moodustamine. Need neli teaduskonda on filosoofiateaduskond, sotsiaalteaduskond, arstiteaduskond ning loodusteaduskond. Õigusvaldkond oleks osa sotsiaalvaldkonnast.

Tartu Ülikooli teadusprorektori ja põhikirja komisjoni esimees Marco Kirm kinnitas, et õigusteaduse õpetamine jätkub seniste õppekavade alusel ka pärast Tartu Ülikooli uue põhikirja jõustumist 2016. aasta 1. jaanuaril.  «Samuti on kavas avada uus IT-õigusele spetsialiseeruv magistriõppe kava, mille järgi on ühiskonnas üha kasvav vajadus. Tartu Ülikooli üks kindel siht on tõsta veelgi õigusteaduse alase teadustöö kvaliteeti, mille esimesi tulemusi võimegi 2016. aastal juba loodetavasti näha,» lubas Kirm.  

Õigusteaduskonnast saab instituut

Põhikirja muudatuste tulemusena toimub õigusteaduse valdkonnas kõigi tasemete õppe- ja teadustöö tihedamas sisulises koostöös ülejäänud sotsiaalteadustega, lubas ta. Paremini kasutatakse ära ülikoolis olemasolevat kompetentsi ning õppetöös vähendatakse dubleerimist. «Üliõpilastel saab olema enam võimalusi kombineerida erinevaid sotsiaalteaduste valdkonna aineid, mis võimaldab neil saada senisest laiapõhjalisem haridus,» lisas Kirm.

Tänane õigusteaduskond jätkab tema sõnul tulevase sotsiaalteaduskonna koosseisus ikka oma õigusvaldkonna õppekavade täitmist ning seda instituudi staatuses. «Muudatuste üks keskseid eesmärke on just luua suuremad ja elujõulisemad instituudid ning kujundada instituudist ülikooli akadeemiline põhiüksus.»

Tänase õigusteaduskonna täpsemat tulevikunime ei ole praegu võimalik praegu öelda, sest ülikoolisisene arutelu sel teemal on alles ees, lisas ta. Üksuse nime otsustab ülikooli senat hiljemalt 2015. aasta hilissuvel.

«Üheselt võib kinnitada, et Tartu Ülikool jätkab 1632. aastal alustatud õigusteaduse õpetamist! Ülikool on tänulik, et Eesti Juristide Liit tunneb huvi ja muret õigusteaduse tuleviku pärast. Kutsume erialaorganisatsioone, tööandjaid ja teisi välispartnereid esitama  ettepanekuid või soovitusi ka õigusteaduse alase õppe- ja teadustöö sisulistes, sh kvaliteeti puudutavates küsimustes,» lisas Kirm.