Lahing, mida ei unustata

Kanada sõdurite poolt vangi võetud Saksa sõjavangid 1944. aasta 6. juunil Bernières-sur-Meris. Foto: Reuters/ScanPix

«Laibad pundusid palava ilma tõttu üles. Üks 4. diviisi meeskondi selgitas, et «surnukeha gaasist tühjendamiseks» tuli see kõhuli keerata ja põlvega seljale vajutada. «Kõht muutub nii kiiresti kõvaks,» märkis ta. Teine täheldas, et «inimsurnute iiveldamaajav lehk» oli kokkadele raske taluda – neid rakendati laipade kokku korjamisel, mille järel tuli neil minna tagasi süüa tegema. Kõige võikam ülesanne oli tõenäoliselt tankimeeskonna identifitseerimatute jäänuste eemaldamine tühjaks põlenud tankitornist. «Nii võigas kui see ka ei tundu, aga välinõude kruus ja lusikas olid selle töö vahenditeks.»»

Nii kirjeldab Briti ajaloolane Antony Beevor oma raamatus «D-päev. Normandia lahing» 70 aasta eest toimunud sündmusi, kui liitlased olid 1944. aasta 6. juunil Prantsusmaa loodeosas Normandias maabudes avanud Euroopas teise rinde. Koodnime all «Operatsioon Overlord» tuntud dessant on jäänud tänaseni ajaloo suurimaks. Selle D-päeva nime all ajalukku läinud esimesel päeval saabus merelt ja õhust Normandia rannikule üle 150 000 Ühendriikide, Briti, Kanada ja teiste liitlaste sõduri. Operatsiooni lõpuks viibis neid Prantsusmaa pinnal juba enam kui kolm miljonit.

Sakslastele tuli operatsioon üllatusena – Wehrmachti meteoroloogid olid kinnitanud, et ilm on halb ning lähipäevadel dessanti ei toimu. Kindralfeldmarssal Erwin Rommel oli sõitnud Saksamaale tähistama oma naise 50 aasta juubelit ning ka mitmed teised sakslaste võtmekomandörid olid oma staapidest lahkunud.