/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2013/05/14/1751686t1h936d.jpg)
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe tegi täna ettepaneku anda riigikogu fraktsioonidele õigus pöörduda juba jõustunud seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks otse põhiseaduskohtu poole.
Pikamäe annaks fraktsioonidele õiguse pöörduda põhiseaduskohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikamäe ütles riigikogus peetud aastaettekandes, et Eesti põhiseaduslikkuse järelevalves domineerib kohtute alustatav konkreetne normikontroll, samas kui abstraktse järelevalve osa on väike. Nii on praegune põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tema sõnul üsnagi kohtusüsteemikeskne ja selle poolt tunnetatud probleemide nägu.
«Olen siiski seda meelt, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses sisalduvat potentsiaali võiks senisest tulemuslikumalt ära kasutada, avardades seda menetlust algatama õigustatud isikute ringi,» lausus ta.
Näiteks puudub Eesti õiguskorras tema sõnul praeguseni parlamendi liikmetel endil õigus pöörduda vahetult põhiseaduskohtu poole, ehkki Euroopa riikides on sellise kohtukaebetee näol tegu võrdlemisi levinud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise viisiga.
Mõistagi on sellisel ettepanekul vähene veetlus koalitsiooni moodustavate erakondade vaatenurgast.
Pikamäe hinnangul peaks Eesti parlament kaaluma sellise võimaluse seadustamist, andes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise õiguse näiteks riigikogu fraktsioonidele.
«Arvan, et selle ettepaneku vastuvõtmine üheaegselt tugevdab demokraatia põhimõtet, annab parlamendi vähemusele efektiivse kaitse võimaluse oma seisukohtade esindamisel ning toob põhiseaduse sätte ja mõtte senisest enam parlamentaarsete diskussioonide keskmesse,» ütles ta.
Pikamäe nentis, et koalitsioonierakondade vaatenurgast on ettepanekul «vähene veetlus», sest tegelikult kujuneks põhiseaduskohtu poole pöördumine ilmselgelt eeskätt opositsiooniparteide töövahendiks, mida kinnitab ka teiste riikide praktika.
«Samas ei saa toimiva demokraatia tingimustes koalitsiooni ja opositsiooni rollide vahetumist kuidagi välistada. Kindlasti aga sisaldub riigikogu fraktsioonidele põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise õiguse andmises võimalus liikuda senisest enam koalitsiooni ja opositsiooni konsensuspoliitika poole,» rääkis riigikohtu esimees.
Ühtlasi pakuks see Pikamäe sõnul tõsiseltvõetavat alternatiivi tänases parlamendipraktikas vähemuse kaitseks ikka ja jälle kasutust leidvale obstruktsionismile. «Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise õiguse kuritarvitamine oleks seejuures tõhusalt ära hoitud kohustusega sõnastada oma vastuväited õigustloovale aktile põhiseaduse taustal juriidiliselt argumenteerituna,» ütles ta.
Riigikohtu poolt vaadatuna looks võimalik muudatus Pikamäe sõnul vahetu diskussioonivõimaluse parlamendi ja põhiseaduskohtu vahel ning teisalt rikastaks ka senist riigiõiguslikku diskursust, avardades põhiseadusliku praktika algatamise võimalusi.
Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Rait Maruste meenutas riigikogus, et sama ettepanek oli arutlusel ka riigikohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi loomise aegu, kuid toona jäi see poliitilise konsensuse puudumisel kõrvale.
«See on ettepanek, mis on kooskõlas enamikus konstitutsioonilistes jurisdiktsioonides levinud praktikaga. Ta muudaks põhiseaduse ainestiku ja diskursuse vähem kohtu- või kohtunikukeskseks, rohkem poliitilise debati osaks ja väldiks võib-olla ka nn jõuga ärategemist poliitilistel kaalutlustel,» märkis Maruste.
Tema sõnul oleks ettepanek igal juhul samm suurema konsensusdemokraatia suunas, mistõttu väärib see analüüsimist ja võib-olla ka teokstegemist.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Marko Pomerants avaldas arvamust, et fraktsioonide lisamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust algatama õigustatud isikute ringi on poliitilise debati küsimus.
«Esmapilgul võiks ju arvata, et pooltargumente on rohkem kui vastu. Elame-näeme, kas mõnes valimisprogrammis, mis kevadet puudutab, ka selline algatus kuidagi sõnastatud saab, aga seda debatti kindlasti me siin saalis keegi ei välista,» ütles ta.
Järgmised riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta 1. märtsil.