Maruste: koalitsioon on valimisea alandamiseks valmis

Põhiseaduskomisjoni tänane avalik istung Foto: Erik Peinar / riigikogu kantselei

Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul on koalitsioonierakonnad valmis alustama põhiseaduse muutmist, et kohalike volikogude valimistel saaksid hääletada noored juba alates 16. eluaastast.

Maruste ütles komisjoni tänasel avalikul istungil, et valimisea alandamine on olnud vahelduva eduga päevakorral pea kümmekond aastat ja nüüd on noorteühenduste liit taas vastava ettepanekuga välja tulnud. Eestis eeldab valimisea alandamine tema sõnul aga põhiseaduse kahe paragrahvi muutmist, milleks tõenäoliselt on vaja riigikogu kahe järjestikuse koosseisu heakskiitu.

Maruste sõnul on riigikogus ettepaneku osas praegu erinevaid seisukohti. Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna võimuliit paistab tema sõnul siiski olevat valmis, et muudatuse elluviimist alustada.

Kolm võimalust

Komisjoni istungil ettekandega esinenud Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots ütles, et mõjuanalüüsi koostajate eelistus oleks langetada aktiivset valimisiga kohalikel valimistel, kus saaksid sel juhul hääletamisõiguse kõik noored kodakondsusest olenemata.

Ta märkis, et kuna noortepoliitika on valdavalt kohaliku tasandi ülesanne, on noortel kohalikel valimistel ka kergem hinnata poliitikute valimislubadusi ja nende elluviimist. «Ka noortevolikogud kui pilootprojekt on selles vallas olemas,» märkis Toots.

Kui valimistel hääletamise õigus anda noortele kõigil valimistel, läheks poliitikute töö hindamine tema sõnul oluliselt keerukamaks. Valimiste sagedust arvestades võib tema sõnul tekkida ka valimisväsimuse oht.

Kolmas võimalus oleks anda noortele hääletamise kõrval õigus valimistel ka kandideerida, see aga tooks Tootsi hinnangul kaasa mitmeid probleeme. Näiteks peaksid noored sel juhul kandideerima kas üksikkandidaatidena või valimisliitude nimekirjas, sest erakonda saab Eestis kuuluda alates 18. eluaastast. Selle vanusepiiri langetamise mõjud ja vajadus ei ole tema hinnangul aga piisavalt läbimõeldud.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Margus Tsahkna pakkus istungil taas välja ka niinimetatud perevalimiste idee, kus lapse eest saaks lisahääle üks lapsevanem. Professor Toots seda ideed ei pooldanud, öeldes, et demokraatlikus riigis on valimisõigus isikustatud ehk seda ei saa üle kanda. Tema sõnul priviligeeritaks nii teatud kategooriaid inimesi nagu näiteks paljulapselisi, kes on ühiskonnas küll hinnatud, kuid meetod, kuidas neid väärtustatakse, oleks ebaadekvaatne.

Reformierakonda kuuluv Väino Linde juhtis aga tähelepanu, et noortel vanuses 15-18 aastat on tsiviilõiguslikus mõttes piiratud teovõime. Nii ei ole neil tema sõnul õigust otsustada iseseisvalt oma varade kasutamise, kohtusse pöördumise või abiellumise üle ega juhtida ka näiteks autot.

«Kui need õigused jäävad samaks, siis kuidas saame öelda, et 16-aastasel noorel tekib õigus otsustada riigi või valla elu üle?» küsis Linde, kes kahtles, kas muudatus annab positiivset efekti, ning kinnitas, et tema põhiseaduse muutmist ei toeta.

Tootsi sõnul on valimisõigusega olukord siiski teine, sest arvestada tuleb käitumise tagajärgi. Kui inimene istub autorooli ja teeb avarii, on sellel tema sõnul vägagi tuntavad tagajärjed, samas kui tema antav hääl on üks sadadest tuhandetest. «Valimised on kollektiivne ettevõtmine ja see, kuidas hääletab üks, ei too kaasa traagilisi tagajärgi,» ütles ta.

Valimistel saaks hääletada 24 000 noort

Toots ütles oma ettekandes, et aktiivse valimisea langetamine kohalikel valimistel mõjutaks otseselt umbes 24 000 16-17-aastast noort, kes saaksid õiguse kohalikel valimistel hääletada. Kuigi otsene sihtrühm on tema sõnul väike, mõjutaks see kaudselt kogu ühiskonda, sealhulgas mitmeid ametkondi, meediavälja ja parteisid.

Toots nentis samas, et positiivse efekti saavutamiseks tuleb pingutada ka teistes valdkondades, millel on muudatusega seos. Kui põhiseaduses asendatakse arv 18 lihtsalt arvuga 16, jääb muudatuse efekt tema sõnul loodetust väiksemaks – sel juhul võib see efekti anda ainult individuaalsel tasandil, mis tähendab, et keegi saab poliitilise kogemuse senisest varem.

Tootsi sõnul võib arvata, et hääletamisõiguse saamine motiveerib noori osalema ka muudes vabatahtliku tegevuse vormides. Samuti mõjutab see tema sõnul praeguste noortevolikogude tegevust: need kas marginaliseeruvad või muutuvad senisest nooremate ehk seitsme- kuni 16-aastaste laste eestkosteorganiteks.

Erakonnad peavad valimisea alanedes õppima tema sõnul nooremate inimestega suhtlema, mis ühtlasi tähendab näiteks suhtluskanalite moderniseerimist, ning suutma integreerida noorte huvid oma programmidesse. Lisaks vajab erakondade noorteühenduste positsioon Tootsi hinnangul täpsemat regulatsiooni.

Ta märkis, et haridussüsteemis ei lange muudatuse korral õppekava kohandamise vajadus ainult ühiskonnaõpetuse õpetajatele, vaid valimiste teema toomine põhikooli annab suurepärase võimaluse integratiivseks õppeks. Muu hulgas tuleb tema sõnul tegeleda ka koolijuhtide ja õpetajate koolitamisega, et Eesti koolid ei oleks poliitika ja poliitikute suhtes nii allergilised nagu praegu.

Lisaks tuleb Tootsi sõnul tähelepanu pöörata e-teenustele, millega valdav osa alla 18-aastastest inimestest ei oma praegu seost.

Kui riigikogu praegune ja tuleval kevadel valitav koosseis otsustavad plaanitavat muudatust toetada, võivad koolinoored hääletada saada 2017. aastal toimuvatel kohalikel valimistel.