Siseministeerium tahab rattakiivri kohustuslikuks muuta

Rattakiivrid. Illustratiivne foto. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Siseministeerium tegi ettepaneku muuta liiklusseadusega rattakiivri  kandmine kõigile jalgrattaga sõitjatele kohustuslikuks. Maanteeamet plaani ei toeta.

«Liiklusseaduse muutmise ettepaneku on siseministeerium tõepoolest teinud ning teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks saatnud, kuid see ei tähenda veel, et seadusemuudatus ka täpselt sellisel kujul jõustub,» märkis korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Uku Särekanno. «Eelnõu arutelud on alles algfaasis ning tegemist on vaid ühe muudatusettepanekuga mitmekümnest esitatust.»

Särekanno lisas, et ettepanekute läbivaatamine võtab aega ning kindlasti kaasatakse asjaomaseid huvigruppe ettepanekutele hinnangu ja tagasiside andmiseks.

«Oleme seisukohal, et kiivri kandmine vähendab õnnetusse sattudes vigastuste tõsidust, seepärast peame mõistlikuks, et kiivri kandmine on mitte ainult kohustuslik, vaid iseenesestmõistetav igale ratturile, kes oma elust ja tervisest hoolib,» põhjendas Särekanno.

Küsimusele, kas kiivrita sõitmise eest soovitakse kehtestada ka trahvid, vastas Särekanno: «Kindlasti ei näe me seadusemuudatuse ettepanekut tehes ette koheseid rangeid karistusi kiivrita sõitmise eest. Meie eesmärk ei ole sundida inimesi trahvisaamise hirmus jalgrattaga liiklemisest loobuma, vaid muuta see tervislik ja igati ühiskonnale kasulik liiklusviis võimalikult ohutuks.»

Maanteeamet sellist seadusemuudatust ei toeta. Ameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg märkis, et jagab selles osas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta ega toeta üksikprobleemi ülereguleerimist. «Riik peab keskenduma liikluskeskkonna kvaliteedile ja ohutumaks muutmisele. Personaalsete kaitsevahendite kasutamine jalgrattasõidul peab jääma iga täiskasvanud liikleja otsustada,» lausus Sellenberg.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane märkis Vikerraadio saates «Uudis+», et kiivri kandmise poolt ja vastu on palju vaieldud, aga ühtset seisukohta selle kohta pole. Talle aga tundub, et seaduse tasemel on piisav praegune olukord, kus kiiver on kohustuslik lastel.

Austraalias tehtud uuringud on näidanud, et pärast rattakiivri kohustuslikuks muutmist on jalgrattasõitjate arv vähenenud kolmandiku võrra. Vane tõi esile Holllandi teadlaste järeldused, et ratturitele ei tasu ülemäära piiranguid kehtestada, sest mida rohkem neid on, seda vähem jalgratastega sõidetakse, samas mida rohkem liigutakse ratastega, seda ohutum on liiklus.

Vane sõnul nõutakse kiivri kandmist maailmas kokku 21 riigis, neist 12, sealhulgas Eestis, on kiiver kohustuslik lastel. Ka ülejäänud üheksas riigis, kus kiivrit nõutakse, pole see nõue 100-protsendiline, vaid kehtib sageli ainult asulavälistel teedel.

Praegu kehtiva liiklusseaduse alusel peab jalgratta ja pisimopeediga sõitmisel kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit alla 16-aastane sõitja.

Väljavõte siseministeeriumi ettepanekust seadusmuudatuseks:

LS-i § 31 lõige 1 ütleb, et teel jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Arvestades õnnetusjuhtumite statistikat ja seda, kui palju aitavad jalgratturikiivrid surmajuhtumeid ennetada, oleme seisukohal, et kiivri kandmise kohustus peaks olema kõigil jalgratturitel. 2011. aastal registreeritud 185 jalgratturi osalusel toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetust on veidi vähem kui varasema kümne aasta keskmine, kuid olukord ei ole tegelikult paranenud. Jalgratturite turvalisus on 2011. aasta lõpuks langenud 2007. aasta tasemele, mil 173 õnnetuses hukkus 14 ja sai vigastada 171 jalgratturit. 2011. aastal kaotas õnnetustes elu 13 ja sai vigastusi 167 jalgratturit. Samas on liikluses hukkunute koguarv võrreldes 2007. aastaga vähenenud pea kaks korda ja vigastatute arv enam kui 40 protsenti.

2012. aastal viidi TNS EMORi poolt läbi uuring jalgratturikiivri kandmise kohta, mille järeldus on, et jalgrattakiivri kandmine elanikkonnas on madal. 65 protsenti jalgrattaga liiklejatest ei kanna kiivrit üldse. Arvestades, et üle poole (55 protsenti) elanikkonnast on viimase 12 kuu jooksul jalgrattaga sõitnud ning neist 80 protsenti teeb seda pimedal ajal, ei ole võimalik liiklusohutuse tagamise seisukohast olukorraga rahul olla. Jalgrattaga liikumine on muutumas populaarsemaks ja osadel inimestel on see ainukeseks liikumise vahendiks. Arvestades liiklusõnnetuste osakaalu, leiame, et kiivri kasutamine on vajalik ja aitab ära hoida raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi.