/nginx/o/2010/06/28/394552t1h9fc4.jpg)
Abilinnapea Jüri Pihli nõunik Kätlin Org saatis eelmisel laupäeval laiali pressiteate, kuidas abilinnapea avas Jaani kirikus mälestustahvli langenud sõjameestele ning seal ka kõne pidas.
Liigagar ametnik ehtis abilinnapea võõraste sulgedega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisugune teade hämmastas nii mälestusplaadi autorit, kunstnik Marje Meed kui teisi avamisel viibinud inimesi. «Paneb imestama Jüri Pihli tegu oma erakonna pressiteates, kus ta kõik olulised mõtted ja ettevalmistatud kõned enese nimele paneb ja ennast ka mälestusmärgi avajaks nimetab. Ühtegi kõnet ta sellel üritusel ei pidanud. Ehk rääkis peale ürituse lõppu oma olulised mõtted tühjale kirikule ja nüüd said paljud sellest teada ka ajalehtedest. Ülikoolist on säärase tsitaatide enese nimele kirjutamise eest väljagi visatud,» kirjutas kunstnik Postimehele.
Üks teine kohalviibinu kinnitas, et abilinnapea oli saabunud avamise lõpuks ning vaid omavahel mõne inimesega vestelnud, mingist kõnepidamisest polevat juttugi olnud. Pihli sõnavõttu polevat isegi ürituse kavas ette nähtud.
Täna tunnistas Org, et tegu oli puhtalt tema apsakaga. «Palun siiralt vabandust, et tahtmatult 19. juunil eksliku teate saatsin. Eksitus oli tingitud puhtalt minu enda ja minu kolleegide omavahelisest kommunikatsioonihäirest ja puudulikust ettevalmistustööst,» kinnitas Org.
«Jaani kirikus mälestustahvli avamisele oli kutsutud linnavalitsuse esindaja. Avamisel osalemise kutse anti Jüri Pihlile edasi koos palvega avamisel sõna võtta. Nii oligi Jüri Pihl koos ettevalmistatud sõnavõtuga kohal, kuid meie poolt oli jäänud korraldajatega üle rääkimata, et Jüri Pihl avamisel osaleb ja sõna võtab. Seega ootaski Pihl kutset Tallinna linnavalitsuse esindajana tervitussõnu lausuma, kuid päevakavas seda ette ei olnud nähtud,» selgitas nõunik.
Ta nimetas valeinfot sisaldanud teate välja saatmist ülimalt kahetsusväärseks eksituseks. «Oleme juhtunust rääkinud Eesti Rindemeeste Ühingu esindajatega ja neilt samuti eksituse pärast andestust palunud. Eesti Rindemeeste Ühing pälvib Teises maailmasõjas mõlemal rinde poolel langenud sõjamehi meenutava mälestustahvli ülespaneku eest õigustatult tähelepanu ja lugupidamist. Kõige tähtsam on ikkagi asjaolu, et mälestustahvel on olemas ja inimestel, kelle lähedasi on Teine maailmasõda valusalt puudutanud, on koht, kuhu oma mälestustega minna ja pea langetada,» ütles Org.