/nginx/o/2013/11/26/2650246t1h838e.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjon pidas teisipäeval avaliku istungi, kus kuulas ära ettekanded valimisiga käsitlevatest analüüsidest ning arutas seejärel valimisea võimalikku langetamist Eestis.
Põhiseaduskomisjon kaalus avalikul istungil valimisea langetamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tehtavad ettekanded ja sellele järgnev arutelu peaks näitama, kas minna edasi ideega, mis näeb ette valimisea langetamist kohalike omavalitsuste valimistel,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste istungi eel.
Valimisea langetamine eeldab põhiseaduse muutmist ja selle algatamise õigus on vähemalt 21 riigikogu liikmel ja presidendil. Kehtiva seaduse kohaselt peab kohalike omavalitsuste valimistel hääletamiseks olema vähemalt 18-aastane.
Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots tegi istungil ettekande aktiivse valimisea langetamise mõjudest. Aktiivne valimisiga on vanus, kust alates on inimesel õigus valimistel hääletada.
Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Riho Kangur andis ülevaate valimiseast Euroopa riikides ning Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee rääkis noorteühenduse liidu seisukohast valimisea langetamisega kaasnevatest muutustest.