/nginx/o/2012/03/23/1022866t1h28d1.jpg)
Meie seas elavad lapsed, kellel ei ole igapäevast pesemisvõimalust, kelle WC asub majast mitmekümne meetri kaugusel ning kelle kodu on haisev ja räpane, kirjeldas vaeste laste juurde perekülastusi tegev Liina Lokko.
Lõuna-Eesti perede abistaja: emal puudus oskus enda kodu koristada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Eesti laps elab hoopis teisiti kui Tallinnas või Tartus elav laps, rääkis kolme lapse ema ja visionäär Liina Lokko Vikerraadio saates «Jutusaade».
«Ma olen näinud küll äärmuslikku mustust, äärmuslikku vaesust, nii et see, mis tuleb lauale, ei sõltu päevas mitte 5 eurost, vaid 50 sendist taskus,» kirjeldas ta Lõuna-Eesti vaesemate perede elu.
Kõige ekstreemsemast perest rääkides tõdes Lokko, et söönuks pere sai, sest seda ema suutis tagada. «Aga emal puudus oskus, kuidas õpetada endale ja oma pereliikmetele seda, et me peame enda ümber tegema elukeskkonna puhtamaks selleks, et meil oleks parem. Minu töövahendiks käekotis on olnud kõikvõimalikud putukatõrjevahendid ja ehitajate peenest materjalist valge kile, mille ma endale selga tõmbasin, et mul oleks võimalik abistada ja õpetada, et sa pead maja korda tegema ja viima pissihaisused madratsid välja, et me üldse saaksime tulla sinuga tuppa elust ja asjadest rääkima. See ei olnud sellepärast, et ema ei tahtnud, aga ta ei osanud, sest ta ise on käinud väga vähe koolis, tal pole endal olnud perekonda ja ta pole näinud, kuidas teisiti saab,» kirjeldas Lokko.