Läti kaitseminister: Baltikumi kaitseplaani asuti välja töötama enne Gruusia sündmusi

Sõjaväelennukid Tallinna kohal Foto: Mihkel Maripuu

Läti kaitseministri Vinets Veldre sõnul asuti Balti riikide kaitseplaani välja töötama veel enne Gruusia sõjalise konflikti puhkemist.

Läti kaitseminister Vinets Veldre ei soostunud ütlema, kas seda tehti koostöös NATO või mõne selle liikmesriigiga, viidates riigisaladusele, vahendab Leta Läti ajalehe Diena artiklit.

NATO pressitalitusest kinnitati Dienale, et organisatsiooni liikmesriigid pole selliseid diskussioone pidanud.

Läti ajaleht Diena kirjutas täna, et Vene vägede viimine Gruusiasse on tekitanud küsimuse, kas Venemaa naabrid võiva end tunda kindlalt.

Kuigi samasugused rünnakud, nagu toimusid Gruusia vastu, on NATO liikmetest Balti riikide puhul vähetõenäolised, on see andnud alust kiiremaks tööks Baltikumi kaitseplaani kallal, kinnitavad kaitseeksperdid.

Läti ametiisikud kinnitavad, et selle ettevalmistamine algas juba enne Gruusia konflikti, kuid keelduvad täpsemaid üksikasju avalikustamast.

«Ma ei taha inimesi hirmutada, sest siin on /Gruusiaga -toim/ põhimõtteline erinevus, meie oleme NATO liikmed,» ütles Läti välisminister Maris Riekstins. Tema sõnul kaitseb Lätit Põhja-Atlandi pakti viies artikkel, mille kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu.

Läti kaitseministeeriumi kantsleri Edgars Rinkevics sõnul pole alliansil praegu olemas selliseid kaitseplaane, nagu külma sõja ajal. Seetõttu puuduvad ka uute NATO liikmesriikide kaitsekavad.

Endine Läti saadik NATO juures Aivis Ronis usub, et Balti riigid peavad tegema tihedamat koostööd õhuruumi kaitsel, samuti arendama koostööd Põhjamaadega. «Seda, mis juhtus Gruusiaga, võib võrrelda 9/11, mis tähendab, et maailm, eriti Euroopa, pole enam see, mis oli vanasti,» lisas ta.

Ronise hinnangul näitab Gruusias toimunu, et NATO peab kiiremas korras tegelema reformidega, mis seni on edasi lükatud. Tema arvates peaks ühendus suutma kiiremini reageerida toimunule ning samuti tuleb muuta alliansi eelarvet.

Aaviskoo plaani ei täpsusta

Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ei soovinud väidetavat Balti riikide kaitseplaani täpsustada, kuid teatas Postimees.ee'le, et NATO on täna tugevam kui kunagi varem.

«Kindel on see, et pärast 8.08.08 vaadatakse tekkinud julgeolekusituatsioonis kontseptsioonid ja küsimused NATO-s põhjalikult üle. Pealegi on kiirreageerimiseks meil olemas NATO kiirreageerimisjõud, kus kõik töötavad koos,» kinnitas minister pressiesindaja vahendusel.

Ministeeriumi sõnul asub Eesti praegu julgeolekuruumis, mida muuhulgas kujundab ja suunab NATO, mis lähtub põhimõttest, et iga tema liikmesriigi julgeolek sõltub kõikide liikmete julgeolekust.

«Kui kasvõi ühe liikmesriigi julgeolek on ohus, puudutab see ka kõiki teisi,» rõhutatakse vastuses.

NATO võimaldab oma liikmetel julgeolekupoliitilistes, sõjalistes, majanduslikes ja muudes aspektides konsulteerida, koordineerida ja koostööd teha. Ning paljud  kaitseplaneerimise ja kaitsealaste ettevalmistuste  aspektid, mis olid varem iga riigi enda vastutusel, teostatakse nüüd ühiselt.

«Iga riik on oma otsustes vaba ja sõltumatu, säilitades seejuures täielikult oma riiklikku suveräänsust ja iseseisvust, kuid koos planeerides ja ressursse ühiselt kasutades on julgeoleku tase tunduvalt kõrgem sellest, mida riigid suudaksid endale iseseisvalt tagada,» kinnitatakse vastuses.