Sügisest tuleb plastkonteinerid majast nelja meetri kaugusele lohistada

Prügikastid Kalamajas Foto: Liis Treimann

Sügisest plaanitakse ühes tuleohutuse seadusega jõustada määrus, mis muu hulgas käsib plastikust prügikonteinerid paigutada majast senise kahe meetri asemel vähemalt nelja meetri kaugusele.

Neljameetrine ohutuskuja tuleb määruse eelnõu järgi tagada süttiva pinnakihiga hoonest või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast. Nõue puudutab hooneid, milles püsivalt viibivad inimesed ning näiteks kuuri, garaaži ja muu abihoonete ja rajatiste puhul ei ole vajalik eraldi ohutuskuja välja tuua.

Metallist või muust mittepõlevast materjalist jäätmete konteineri puhul loetakse ohutuks kauguseks kahte meetrit. Kahe meetri nõue kehtib konteineritele ka praegu.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Laaniste sõnul puudutab määrus ilmselt kõiki inimesi. «Sageli ei ladustata põlevmaterjali ohutult ja seetõttu on vaja ka selgeid reegleid, millised on tuleohutusnõuded põlevmaterjalide ladustamisel,» ütles ta. Laaniste täpsustas, et tegemist on kooskõlastamise faasis oleva eelnõuga, mille kohta tehakse veel ettepanekuid.

Kiviseinale määrus ei laiene

Prügikonteineri ja hoonevahelise ohutuskuja nõue ei ole absoluutne. Kui hoonel on mittesüttivast materjalist sein - näiteks kivihoone ja selles seinas ei ole akna- ega ukseavasid, siis võib prügikonteineri paigutada ka vahetult hoone seina juurde.

Kuna alati ei ole võimalik tagada ladustamisel piisavat ohutuskuja, on võimalik kasutusele võtta ka alternatiivseid meetmeid ohutuse tagamiseks. Näiteks on olemas mitmesuguseid prügikonteinerite varjualuseid, mis võivad olla mittepõlevast materjalist ja takistada tule levikut hoonele.

Prügifirma Ragn Sells ärijuht Agu Remmelga sõnul on metallkonteinereid praeguseks juba väga vähe järele jäänud ning olmejäätmete kogumine käib peaasjalikult plastkonteinereisse. «Kui mõned vanad 600-liitrised metallkonteinerid on jäänud, siis niipea kui nad läbi roostetavad või ei ole enam kasutuskõlblikud, siis nad vahetatakse plastiku vastu välja,» sõnas ta.

Kortermajadel probleeme ei tohiks tulla

Remmelg märkis, et kortermajade juures on konteinerid suures osas eraldiseisvalt, mitte maja seina vastu lükatuna. Pigem võib määrus mõjutada väiksemaid- 240-liitriseid konteinereid, mis on väikemajade juures või päris kõrval.

Samas avaldas ta kahtlust, kas kõik siiski uusi nõudeid täitma asuvad. «Kui praegugi on nõue kaks meetrit, siis ega tulevikus ei hakata seda nelja meetri kaugusel hoidma. Kahtlane, kas keegi üldse endale teadvustama hakkab seda. Kui seadus tuleb, et kas siis hakatakse vahemaad mõõtma või kontrollima, kas maja on süttiva pinnakihiga?»

Järelevalve määrusega kehtestatud nõuete üle on paika pandud tuleohutuse seadusega ning sellega tegelevad päästekeskused. «Tuleohutuse seaduse järgi on põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuete rikkumise eest karistuseks füüsilisel isikul rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni ja juriidiline isikul rahatrahv kuni 50 000 krooni,» selgitas Priit Laaniste.

Määruse «Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded» kehtestab minister riigikogus vastu võetud tuleohutuse seaduse põhjal, mille jõustumine on paika pandud 1.septembriks.

Miks prügikastid põlevad?

Prügikastist süttinud majapõlengut Agu Remmelgale ei meenunud, kuid ta kinnitas, et prügikastid põlevad mõnikord ikka. «Reeglina juhtub see sellistes kohtades, kus visatakse näiteks kuuma tuhka konteinerisse, kus on juba ees süttivaid asju. Juhtub ka kohtades, kus avalik kord on käest ära ning kus marakratid panevad konteineri lihtsalt põlema või kus ligipääs konteinerile on avalik.»

Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja ütles, et prügikasti nihutamisel majast kaugemale on eeskuju võetud suuresti Soomest, kes prügikastist alguse saanud majapõlenguid on olnud rohkem kui siin. Temagi nimetas suurima ohuna kütteperioodil konteinerisse visatavat sütt ja tuhka. «Kui söed ära visatakse, siis ei arvestata tihti, et kusagil keskel on kuumad ja hõõguvad söed. Need pannakse kilekotti ja visatakse prügikasti, kust saab aga alguse tulekahju.»

Priit Laaniste kinnitusel oli eelmisel aastal prügikastide, –konteinerite ja muude prügiladestuskohtade põlenguid kokku 1449. «Põlevast prügikonteinerist saab aasta jooksul alguse umber paarkümmend hoone tulekahju,» lisas ta.