/nginx/o/2014/05/31/3076084t1h8728.jpg)
Välisminister Urmas Paet ütles tänase Maailmapäeva puhul, et ÜRO humanitaarasjade toetusgruppi kuulumine annab «meile lisavõimalusi humanitaarabi süsteemi tõhustamisel kaasa rääkida ning näidata, et me soovime abistada abivajajaid ka kaugetes piirkondades.»
«Edaspidi soovime arengumaade abistamisel pöörata senisest enam tähelepanu katastroofideks valmisoleku suurendamisele. Samuti on oluline hoida meie päästemeeskonna võimekust vähemalt praegusel heal tasemel,» ütles Paet.
Sel aastal on Eesti Paeti sõnul osutanud aktiivselt humanitaarabi Ukrainale, et tagada tänavarahutustes kannatada saanutele ravimite ja ravi kättesaadavus.
«Me ei tohi ka unustada endiselt keerulist olukorda riikides nagu Kesk-Aafrika Vabariik, Lõuna-Sudaan ja Süüria – nende riikide abistamist oleme käesoleval aastal jätkanud,» lisas Paet.
Alates juuni lõpust saab Eestist ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimisameti doonorite toetusgrupi liige.
Välisministri hinnangul vajavad riigid humanitaarväljakutsetega toimetulemisel uut lähenemist.
«Ootame 2016. aastal Istanbulis toimuvalt maailma humanitaartippkohtumiselt konsensust hea humanitaardoonorluse elluviimiseks. Humanitaarkriisidele reageerimise asemel peame rohkem rõhku pöörama ennetusele,» ütles Paet.
Tegemist saab olema esimese nii kõrgel tasemel humanitaarüritusega, mille eesmärk on leppida kokku uus ühine lähenemine humanitaarabi andmisele.
Paeti sõnul on sõjalistes kriisides suureks probleemiks see, et konfliktide osapooled ei tunnusta enam rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid, tuues sealjuures näidetena Süüriat, Lõuna-Sudaani, Kongo Demokraatlikku Vabariiki, Afganistani ja Kesk-Aafrika Vabariiki.
«Peame konfliktidest ja katastroofidest räsitud riike rohkem veenma humanitaarabi andmise eesmärgist, et tagada rahvusvahelise abi juurdepääs kannatanutele,» sõnas Paet.
«Samuti peab ÜRO suutma rohkem ära teha võitluses laialt levinud naistevastase vägivalla vastu humanitaarkriisides,» lisas ta.
2013. aastal olid suurimateks humanitaarkriisideks taifuun Haiyani põhjustatud purustused Filipiinidel ja Süüria kodusõjast tingitud järjest kasvav sõjapõgenike arv.
Mõlema kriisi leevendamist abistas humanitaarabiga ka Eesti.
Lisaks aitas Eesti humanitaarabiga kriiside leevendamist Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Jeemenis, Tšaadis, Palestiinas, Myanmaris, Afganistanis, Somaalias ja Liibüas.
Kokku eraldas Eesti mullu humanitaarabiks 2,3 miljonit eurot.