/nginx/o/2008/08/21/67245t1hbb6a.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma tänas 1991. aastal Eesti iseseisvumise poolt hääletanud toonase ülemnõukogu saadikuid ühendava 20. augusti klubi liikmeid julguse eest võtta vastutus iseenda ja oma riigi tuleviku eest.
Ergma tänas 20. augusti klubi julguse eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänan kõiki neid, kes on seda teinud minevikus, ja kes teevad seda tulevikus,» ütles Ergma tervituskõnes klubi korraldatud rahvusvahelisel konverentsil «Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990 - 1992» .
Ergma meenutas oma kõnes, et tänavu möödub 17 aastat Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest ning Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumisest.
«20. august on tähtis päev Eesti riigi ajaloos ja me tähistame seda hoides meeles, et oleme suutnud otsustavatel hetkedel kõrvale heita vastuolud ning võita üheskoos tagasi vabaduse,» lausus Ergma, kelle sõnul oli seda rõõmu ja inimestevahelisi tugevaid sidemeid taas tunda teisipäeva õhtul Tallinna lauluväljakul, kus kümned tuhanded noored ja vanad laulsid samu laule, millega Eesti vabaks lauldi.
Riigikogu esimees märkis, et eestlased, lätlased ja leedukad ei karda tagasilööke ja on kindlad oma tahtes vabaduse eest seista.
«Oma riik ei ole laev, mis mugavuslipu all purjetaks. Iseseisvus ja areng Euroopa Liidu liikmena, ka meie julgeolek NATO liikmena ei ole loteriivõit või kingitus. Kõige selle saavutamiseks on mitmed põlvkonnad andnud oma osa.»
Ergma avaldas kahetsust, et meie pidupäeva varjutavad sündmused Gruusias, kus agressorist Venemaa sõdurid vaatamata lubadustele riigist lahkumise asemel süütavad metsi, röövivad inimeste vara ja hirmutavad neid taotlema Vene Föderatsiooni passe.
«Gruusia hapra demokraatia sõjaline ründamine Venemaa kodakondsete kaitse ettekäändel on maailma poliitikat mõjutanud ja toob Venemaale kaasa vältimatud tagajärjed,» ütles Ergma.
«See konflikt näitas peamiselt kaht asja - kui keeruline on demokraatia toimimine ja millist vilumust see nõuab riigi juhtidelt. Ka seda, et Venemaa vaenlane number üks on tema ise ja üsna tihti langeb ta iseenda võtte läbi.»
Riigikogu spiiker tunneb heameelt, et Eesti, Läti ja Leedu ei jätnud Gruusiat üksi ning et sõprade toetus on Gruusiat juba aidanud.
«Balti riigid ei saa distantseerida end ei Gruusiast ega ühestki teisest riigist, kelle muresid me nii selgelt mõistame, ja keda me tegelikult ka aidata suudame. Nagu me ei saa öelda, et meile pole tähtis meie pere, laste haridus või riigi kaitsmine.»
Täna riigikogu vastvalminud konverentsisaalis alanud kahepäevasest konverentsist võtavad osa ka külalised Lätist, Leedust ja Valgevenest.