Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/05/30/3075598t1h4855.jpg)
Hiljuti avaldasime Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga toetust kooseluseadusele. Meie toetus LGBT kogukonna (lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed) õigusi laiendavale seadusele tugines teaduspõhisele teabele, mille järgi on diskrimineerimine tervist kahjustav tegur. Seejuures pidasime tervist edendava organisatsioonina oluliseks, et kehtestatav seadusemuudatus avaldaks soodsat mõju kõigile sellega seotud osalistele, eriti lastele.
Õieti on samasooliste perede lapsendamisõiguse üle arutleda veidi ennatlik, sest seadusemuudatus võimaldaks kooselu registreerinud paaril lapsendada vaid teineteise lapsi ja seda ka teise vanema puudumisel. Seega, tõenäoliselt ei hakkaks ka pärast kooseluseaduse jõustumist enamik gei- ja lesbipaare lapsendama. Ent kui teema on juba nõnda pukki pandud, siis võiks seda ka mõistlikult analüüsida, et kummutada levinud väärarusaamasid.