Ülikoolid kasutavad järjest aktiivsemalt plagiaadiprogrammi

Eesti Maaülikool. Foto: Sille Annuk / Postimees

Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse innovatsioonikeskuse (HITSA) kinnitusel on kõik Eesti ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid liitunud selle kevade seisuga plagiaadituvastusprogrammiga KRATT, mida kasutatakse üha sagedamini. 

Kraaditööde puhul kasutatakse plagiaadiprogrammi väga aktiivselt.

«Liituda võivad ka üldhariduskoolid, ainuke tingimus on see, et nad peavad oma töid digitaalselt arhiveerima. Eesti on küll e-riik, aga see on vahest murekoht,» ütles HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla.

HITSA tegeleb plagiaadisüsteemi haldamisega. Koitla kinnitusel otsib programm erinevatest töödest sarnasusi ning raportis tuuakse leitud sarnasused välja. «Raportist ei selgu veel, kas töö on plagiaat või mitte. Lõpptulemused peab vaatama üle õppeosakond või juhendaja, et selguks, miks tööd sarnased on – kas tegemist on viitamisprobleemi või millegi muuga,» selgitas Koitla.

Tööde andmebaas on kõikide ülikoolide peale üks. Kui ülikool töid digitaalselt ei arhiveeri, siis ei ole võimalik sarnasusi tuvastada.

 «Paljudes ülikoolides on tudengitele antud võimalus ise programmi abil kontrollida oma töid,» teadis Koitla rääkida. Tema ei pea seda valeks, sest üksikud eksimused saab tudeng nii likvideerida. Samas oleks küsitav see, kui tudengil oleks võimalus korduvalt programmi katsetada.

Samas on see koolide õppeosakondade otsus. Koitla teab, et ülikoolid soovivad oma reegleid ka plagiaatide osas rohkem kooskõlastada, et oleks täpselt selge, mis on plagiaat, mis eksimus, mille võib andeks anda.

«Kõik suured ülikoolid kasutavad sellist programmi, aga meie lõime eestikeelse just keele pärast. Rahvusvahelises programmis oleksime pidanud keele mooduli ise üles ehitama ja see oleks läinud maksma sama palju või rohkemgi. Meie bakalaureuse- ja seminaritööd on enamasti eestikeelsed,» põhjendas Koitla. Samas on doktoritööd jällegi valdavalt ingliskeelsed.

HITSA ei ole uuest programmist veel avalikkusele väga palju rääkinud, sest ülikoolid on soovinud süsteemi katsetamiseks aega. Koitla avaldas lootust, et esimesed kokkuvõtted saab teha sel sügisel ning siis on ehk võimalik välja tuua ka statistikat selle kohta, kui paljud tööd on osutunud probleemseteks.

Tänane Postimees kirjutas selle aasta algusel Tallinna Tehnikaülikoolis aset leidnud väitekirja kaitsmisest.  Jaanuaris toimunud kaitsmisel ei leidnud tudengi doktoritöös mingeid puudusi ei tema juhendaja, oponendid ega hindamiskomisjon, kes otsustasidki doktorandile teaduskraadi omistada.

Üllatus oli aga suur, kui viis päeva hiljem potsatas ülikooli juhtkonna postkasti Tallinna Tehnikakõrgkooli lektori Priit Pärnapuu kiri, milles viimane taotles töö suhtes uurimise algatamist.

TTÜ tudengi töö osas olid Pärnapuu süüdistused õige karmid: väitekirjas esinevat nii teiste autorite loomingu ilma viitamata ümberjutustamist, valedele allikatele viitamist, lihtsalt kopeerimist kui ka tsitaatide esitamist refereeringu pähe. Lektor väitis koguni, et vastava arvutiprogrammiga tehtud analüüsi kohaselt on 31 protsenti töö sisulisest osast loomevargus.

Kui ilmnes, et kaitstud doktoritööl lasub plagiaadikahtlus, käitus ülikool viisil, mis paljastas legaalse skeemi, kuidas doktorikraadi saanu võib süüdistuse esile kerkides oma väitekirja tagasi võtta.