Videolugu lipulaeva pardalt: NATO laevad seilavad Läänemerel vastuseks Ukraina kriisile

Postimees seilas koos NATO 1. miinitõrjeeskaadri lipulaevaga Elbe Tallinna sadamasse, kuhu saabus ka Eesti miinijahtija Admiral Cowan.

Sel nädalavahetusel külastab Tallinna sadamat NATO alaline miinitõrje eskaader, mille koosseisus on ka üks Eesti Mereväe laev, mis ühines grupiga Ukraina kriisi tõttu pool aastat varem.

Tavaliselt võtab planeerimine aega aastaid. Seetõttu kiidavad liitlased eestlaste kiiret reageerimise võimekust ja lahkust.

Oleme eskaadri lipulaeval Elbe, mis seilab Tallinna poole koos kaitseministri Sven Mikseriga.

NATO 1. miinitõrjeeskaadri teabeohvitser Norrast pärit Joar L Larssen on õnnelik, et saab naasta Tallinna, kus ta end kui kodus tunneb.

«Kõikidest riikidest, kus me käinud oleme, on Eesti olnud kõige külalislahkem,» ütles Larssen. «Nad on meie heaks kõik teinud, mida iganes oleme vajanud.»

NATO eskaadri ülesanne ei ole Läänemerd valvata.

«Meil on ainult väiksed püssid, nii et me ei ole võitlev jõud,» selgitas Larssen. «Meie peamine ülesanne puhastada piirkond miinidest. Peale selle näitame oma kohalolekut ja liitlastevahelist koostööd.»

Operatsiooni «Open Spirit» käigus leiti ja tehti viimaste nädalate jooksul kahjutuks 95 miini ja kaks torpeedot.

See on üks suurimaid leide selles piirkonnas.

«Me olime piirkonnas, kus oli väga palju miine,» põhjendas Larssen. Operatsioon viidi läbi Riia lahte sissepääsu juures.

Kokku peaks seal piirkonnas 16 000 miini olema. Larsseni sõnul on ka Soome lahes palju miine, mida hakatakse kahjutuks tegema järgmisel aastal.

Kuigi NATO eskaader on Läänemeres tegutsenud juba 41 aastat, on Ukraina sündmustega seoses suurendatud siin tähelepanu.

Tegelikult ei pidanud NATO laevad Läänemerel alates jaanuarist olema.

Vastuseks Ukraina olukorrale otsustas NATO peamine poliitiline otsustamisõigusega organ Põhja-Atlandi Nõukogu aga kutsuda laevad tagasi Läänemerele, et seda patrullida ja siin operatsioone läbi viia.

«Me tegutseme kindlasti vastuseks Ukraina kriisile,» ütles NATO teabeohvitser Dave Benham.

Larsseni sõnul on nad Vene laevu näinud mitmel korral sellest alates, kui NATO laevad Läänemerele lähetati. «Nad on kohalolekuga näidanud, et on olemas ja jälgivad meid,» ütles Larssen.

Vene laevad on siiski jäänud oma riigi vetesse ja üleastumisi ei ole nad märganud. «Ka siis, kui [venelased] meile järgnesid, jäid nad siiski oma vetesse.»

Larsseni sõnul järgnesid venelased NATO laevadele Poola lähedal mõne päeva jooksul.

Kui NATO laevad Leedu vetesse jõudsid, neid enam näha ei olnud. «Nad ei rääkinud meiega,» vastas Larssen küsimusele, kas nendega kontakti oli võimalik saada.

Samas kinnitavad kõik miinitõrjeeskaadri lipulaeva Elbe pardal olnud asjassepuutuvad, et Vene laevade arv Läänemeres ei ole suurenenud.

Üks grupp seilab koos pool aastat. Augustis ühineb nendega Eesti miinijahtija EML Sakala.

Miinide otsimiseks on mitu võimalust:

Üks neist näiteks sonarite abil.

Need on nagu veealused radarid, mis saadavad objekti poole helilained. Lained tuvastavad, kas tegemist on miiniga või mitte.

Miinid identifitseeritakse aga alati palja silmaga. Seda teeb kas sukelduja või tehakse kaamera abil.

Üks meremiin sisaldab kuni 130 – 500 kilo TNT lõhkematerjale, mis võivad terve laeva õhku lasta.