Politoloog: Brazauskase lahkumine märgib mitme etapi lõppu

Algirdas Brazauskas Leedu peaministrina 2004. aastal Eestis visiidil. Foto: Peeter Langovits

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul märgib Leedu esimese presidendi Algirdas Brazauskase surm mitme etapi lõppu nii Leedu kui ka Balti riikide arengutes.

Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür iseloomustas Leedu esimest president Algirdas Brazauskast kui «Leedu silmapaistvaimat poliitikut», märkides, et selliste poliitikute lahkumise puhul on kombeks rääkida epohhist, mis saab ümber. Tüür nentis, et Brazauskase lahkumist võib märgistada mitmeti.

«Brazauskas sümboliseeris Leedus niinimetatud rahvus-kommunismi või isepäiste kommunistide põlvkonda: neid mehi, kes olid küll nõukogude hierarhias kõrgel kohal, kuid ajasid laias laastus siiski Leedu asja,» ütles Tüür BNSile. Ta lisas, et leedulastel õnnestus nõukogude perioodil teiste Balti riikidega võrreldes enim säilitada omapärast pehmet iseolemist.

«Teisest küljest saab läbi Balti esimeste presidentide aeg, taas-iseseisvujate aeg,» sõnas Tüür.

1932. aastal sündinud Brazauskas suri 77-aasta vanuselt. 1929. aastal sündinud Eesti president Lennart Meri suri 2006. aastal. 1939. aastal sündinud Läti esimene okupatsioonijärgne president Guntis Ulmanis on praegu 70-aastane.

Kolmandaks tõi Tüür esile, et Ida-Euroopas laiemalt hakkab lõppema niinimetatud endiste ajastu. «Toona, Nõukogude Liidu lagunemise aegu mõjukamatel kohtadel olnud tegijad hakkavad vaikselt pensionile minemam» tõdes ta.«Noored ja aktiivsed karjäärihundid läksid kiirelt ja valutult muudatustega kaasa. Kogu Ida-Euroopas, endises Nõukogude impeeriumis ja selle äärealadel tõusevad tasapisi tegijateks uued, pragmaatilisemad mehed-naised,» sõnas politoloog.

Vilniuses suri laupäeval 77 aasta vanuses raske haiguse tagajärjel taasiseseisvunud Leedu esimene demokraatlikult valitud president ja ekspeaminister Algirdas Mykolas Brazauskas. Ta suri vähki oma kodus, pealinna prestiižikas eeslinnas Turniškesis.

Leedu meedia kohaselt diagnoositi Brazauskasel eesnäärmevähk 2006. aasta veebruaris. Ta varjas mõnda aega oma diagnoosi, haigus taandus. Ent kaks aastat tagasi andis haigus uue löögi - 2008. aasta detsembris avastati tal lümfoom.

Brazauskas juhtis presidendi või peaministrina riiki taasiseseisvumise järel kokku 12 aasta vältel - aastail 1993 kuni 1998 riigipea ja 2001. aastast 2006 aastani valitsusjuhina.

Aastal 1932 sündinud Brazauskas oli hariduselt insener ja majandusteaduste doktor, kes 1980. aastate lõpul oli Leedu kommunistliku partei keskkomitee sekretär. Rahvusliku taassünni ajal valiti ta partei keskkomitee esimeseks sekretäriks.

Iseseisvumisaastatel muutus kommunistlik partei Demokraatlikuks Tööparteiks, mis 2001. aastal liitus sotsiaaldemokraatidega.

Kaks korda abielus olnud Brazauskasel on esimesest abielust kaks last. Brazauskas kirjutas ka raamatuid ja oli õppejõud.