/nginx/o/2013/11/27/2651248t1h6bee.jpg)
Tallinna linnavalitsus kinnitas tänasel istungil määruse, millega määratletakse arstide ja õdede eluruumide üürile andmise kord. Tervishoiutöötajatena -õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad -on linnalt eluruumi taotlenud 132 isikut. Eluruumi üürile andmise otsustab linnavalitsus, arvestades eluasemekomisjoni ettepanekut.
Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil kinnitati määrus, millega kehtestati Akadeemia tee 48 asustamata eluruumide üürimise taotluste esitamise, nende läbivaatamise ja eluruumide üürile andmise kord.
Terviseameti andmetel on tervishoiutöötajate migratsioon Eestis jätkuvalt suur ning eriti valusalt puudutab tervishoiutöötajate Eestist lahkumine Tallinna tervishoiuasutusi. Ainuüksi Tallinna haiglates (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla) on praegu puudu 238 meditsiinitöötajat: 76 arsti, 108 õde ja 54 hooldustöötajat.
Üks eluasemeprobleemi lahendusi on luua tervishoiutöötajatele võimalus taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume. Vastuvõetav määrus määratleb eluruumi üürimiseks õigustatud isikud, kelleks on Tallinna haldusterritooriumil tegutsevas tervishoiuasutuses arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda ametikohal tööjajad, samuti üliõpilased, kel on õigus osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kelle omandis või kellega koos ühist eluruumi kasutada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi või hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi.
Määrus sätestab üürilepingu kestuse, üürniku kohustused ja üürilepingu ülesütlemise alused. Üürileping sõlmitakse kuni viieks aastaks, pikendamise tingimuseks on üürilepingu nõuetekohane täitmine. Üürnik on kohustatud registreerima rahvastikuregistris enda elukohaandmed üüritud eluruumi aadressil.