/nginx/o/2010/06/26/393242t1h4936.jpg)
Venemaa Kontrollikoja esimees Sergei Stepašini ja raudteejuht Vladimir Jakunini on kõigest ametnikud ja nende visiitide tähendust Eesti-Vene suhete paranemisele ei tasu üle hinnata, leiab ajakirjanik Anvar Samost.
Samost: Jakunini ja Stepašini visiidi tähendust ei tasu üle hinnata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» rääkisid ajakirjanikud Kalle Muuli ja Anvar Samost muuhulgas Venemaa Kontrollikoja esimehe Sergei Stepašini ja raudteejuhi Vladimir Jakunini visiitidest Eestisse lõppeval nädalal.
Samost rõhutas, et tegu on siiski vaid ametnikega, kes kindlasti ei kuulu Venemaal ei esimese ega teise ringi otsustajate sekka. Ta meenutas, et Venemaa president ja peaminister pole Eestis käinud ning kaitseminister tuli siia korvpalli vaatama.
Samost lisas, et nii Jakunin kui Stepašin on Eestis käinud varemgi. Pealegi esines Jakunin Tallinna majanduskonverentsil täiesti sisutühja ettekandega. Seega ei tasu nende kõrgete Vene riigiametnike külaskäikudest kaugeleulatuvaid järeldusi teha, leidis Samost.
Kalle Muuli tõi siiski välja, et Stepašin asetas koos riigikontrolör Mihkel Oviiriga pärjad nii pronkssõduri kui Vabadussõjas hukkunud kooliõpilaste ja õpetajate mälestusmärgi juurde Reaalkooli juures. «See on Vene rohkem või vähem tähtsa riigitegelase poolt tähtis avaldus,» ütles Muuli just Vabadussõjas langenute mälestamisele viidates. «See kõik on ilmselge poliitilise alatooniga ja viitab mingile püüdele kas ajalugu siluda või leppida. Igal juhul väljub see selgelt riigikontrolli esimehe tavapärasest rollist ja käitumisest välismaal.»
Muuli tõstatas samas küsimuse, miks ei viidud lilli Vabadussõja võidusamba juurde. Kas see oli Eesti-poolne valik või Stepašini soov? «Aga mine tea, äkki kardeti, et klaasitükid kukuvad kallile külalisele pähe,» sõnas ta.
«On tõsi, et alates eelmise aasta lõpust on Venemaa poolt näha retoorikas mingeid muutusi suhtumises oma naabritesse,» ütles Samost. «Eesti poolelt võiks sõnum olla see, et kui Venemaa tahab Eestiga paremaid suhteid, siis võiks saata siis mõne tegevpoliitiku ja teiseks lõpetada selle arusaamatu jutu piirilepingu teemal.» Ta lisas, et ka Stepašin avaldas lootust, et Eesti parlament loobub piirilepingu ette lisatud Tartu rahule viitavast preambulist.