/nginx/o/2008/08/21/67214t1h95f6.jpg)
Inimõiguste kaitse organisatsiooni
i andmetel kasutas Venemaa Gruusia asulaid rünnates tsiviilisikutele eriti ohtlikke kassettpomme.
HRW leidis tõendeid Vene kassettpommidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Human Rights Watchi esindajate kinnitusel on jälgi kassettpommide kasutamisest leitud Gori lähedal asuvatest Šindisi ja Pkhvenisi küladest, mille elanikud on teatanud sadadest lõhkemata lõhkekehadest.
Kassettpomm on õhukese seinaga lennukipomm, mis sisaldab kuni 100 väiksemat pommi ja mis pannakse ettenähtud kõrgusel lendsütiku abil plahvatama. Seda relva kasutatakse ulatusliku maa-ala vaip-pommitamise läbiviimiseks.
«Venemaa kasutas Gruusias kassettpomme, kuigi Venemaa eitab selle barbaarse relva kasutamist,» ütles Human Rights Watchi ekspert Marc Garlasco.
Šindisi ja Pkhvenisi külaelanike kinnitusel hukkus kassettpommi plahvatustes vähemalt kolm ja vigastada sai kuus inimest.
«Inimesed ei mõista, millist ohtu need lõhkekehad endast kujutavad,» ütles Garlasco, kelle kinnitusel kasutas Venemaa kassettpomme ka 12. augustil, kui rünnakutes Gori ja Ruisi linnadele hukkus vähemalt 12 tsiviilisikut.
«Me ei kasutanud kassettpomme ja meil ei olnud selleks mingit vajadust,» ütles Venemaa kindralstaabi juhataja asetäitja Anatoli Nogovitsõn eelmisel nädalal.
Human Rights Watchi andmetel on kassettpomme ka Gruusial ning organisatsioon kutsus riiki üles ühinema neid keelustava konventsiooniga.
Gruusia ja Venemaa ei võtnud osa möödunud aasta veebruaris Oslos toimunud kassettpommide konverentsilt, kus võeti vastu deklaratsioon selliste pommide keelustamiseks. Tänavu mais võtsid 107 riiki vastu konventsiooni tsiviilisikutele ohtlike kassettpommide kasutamise, tootmise, vahendamise ja ladustamise keelustamiseks.