Eesti paikneb jätkuvalt Euroopa narkosuremuse edetabeli eesotsas

Siiani annavad tänavaile maha varisenud narkomaanid tööd politseinikele ja parameedikutele. Illustratiivne foto. Foto: Küllike Rooväli

Täna Portugalis Lissabonis toimunud Euroopa narkoraporti tutvustusel tõi narkootikumide ja narkomaania seirekeskus murepunktina välja Eestit, kus vastupidiselt paljudele teistele Euroopa riikidele suureneb uimastitega seotud surmajuhtumite arv.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) tunneb muret, et Eestis uimastitega seotud surmajuhtumite arv ei kahane, vaid kasvab.

Uimastite tarvitamine on Euroopa noorte seas üks peamisi surmapõhjusi. Surrakse otseselt üledoosi, kui ka uimastitega seotud haiguste, õnnetuste, vägivalla ja suitsiidide tõttu.

Euroopas on narkosuremus vähenemas.  2012. aastal teatati Euroopas ligikaudu 6100 üledoosist tingitud surmajuhtumist, enamik oli neist seotud opioidide tarvitamisega. 2011. aastal teatati 6500 surmajuhtumist ning 2009. aastal 7100 surmajuhtumist.  

Samas on kontrastina Euroopa julgustavale suundumusele üleannuste põhjustatud surmajuhtude arv mõnes riigis jätkuvalt kõrge või suureneb.

Euroopa keskmine üleannustest tingitud suremus täiskasvanute seas (15-64 a) on hinnanguliselt 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Üle 50 miljoni surmajuhtumi miljoni elaniku kohta oli viies riigis. Suurimast suremusest teatati Eestis (191 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Norras (76 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta). Järgnesid Iirimaa (70 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta), Rootsi (63) ja Soome (58).

Üleannustest tingitut surmajuhtumite arv Eestis suurenes järsult 2012. aastal (38 protsenti), enamikul juhtudel olid need seotud fentanüüli ja selle derivaatide tarbimisega. Tervise Arengu Instituudi kinnitusel on tänaseks olukord siiski paranenud, kuivõrd mullu käivitus naloksooni programm ning asuti efektiivsemalt võitlema fentanüüli kaubitsejatega.

Ka mullu teatati Euroopa Liidu varajase hoiatamise süsteemi kaudu ühest fentanüülist, mille liikumist ei ole Euroopa Liidu uimasiturul varem täheldatud. Neid aineid on keerukas tuvastada, sest toksikoloogilistes proovides võivad need sisalduda väga väikestes kogustes.

Enamasti on üledoosi korral tarvitatud mitut ainet ning seetõttu on sageli keeruline leida, mis aine reaktsiooni tekitas. Kuivõrd uimastiturule ilmub pidevalt uusi psühhoaktiivseid aineid, võib juhtuda, et surmajuhtumitega seotud uued või tundmatud ained võivad jääda tuvstamata. Teatud sünteetiliste ainete avastamist raskendab ka nende tugev toime, mille tõttu on nende konsentratsioon veres väga väike.

Ka tõi EMCDDA välja, et Eestis püsib jätkuvalt suur uute HIV-nakkusjuhtumite arv ning see mõjub negatiivselt kogu Euroopa HIV-nakkusjuhtumite vähenemisele.

2012. aastal oli uimastite süstimisest põhjustatud uute diagnoositud HIV-nakkusjuhtumite arv Euroopas keskmiselt 3,1 ühe miljoni elaniku kohta. Eestis püsib see arv suur (53,7) ning suurenes ka Lätis (46).

2012. aastal oli uusi teatatud HIV juhtumeid 1788 ehk mõnevõrra rohkem kui 2011. aastal (1732).  Seega jätkub alates 2010. aastast täheldatud kasvusuundumus.