/nginx/o/2009/05/19/181732t1h5b7e.jpg)
Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi hinnangul eksisteerib Venemaa julgeolek Kremli jaoks ainult teiste riikide julgeoleku arvelt.
Ojuland: Venemaa julgeolek eksisteerib teiste riikide arvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland osales eile, 25. juunil Moskvas Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) ja Venemaa Rahvademokraatliku Liidu (PDU Russia) korraldatud konverentsil «Euroopa tee Venemaa jaoks - pettekujutelm või loomulik valik?», kus ta esines ettekandega julgeolekuprobleemide ühisest tõlgendamisest tänapäeva maailmas, vahendas Reformierakonna pressiesindaja.
«Maailmas on piisavalt ohte, mis ühiselt ähvardvad erinevaid riike. Ühtse julgeolekuarhitektuuri ehitamine jääb aga täna maailmas usalduse puudumise taha, sest puuduvad ühised väärtused,» rõhutas Ojuland.
«Pole kahtlust, et viimase enam kui poolesaja aasta suurimateks edulugudeks siin on NATO ja Euroopa Liit, kuhu kuuluvad suur hulk demokraatlike riike mõistavad ühteviisi julgeolekuprobleeme ning on pidevas konsensuse otsinguis nende lahendamiseks,» ütles Ojuland oma ettekandes.
«See edu häirib neid, kes ei ole huvitatud maailmas sellise julgeolekuarhitektuuri arengust. Seetõttu rünnatakse räigelt NATO ja Euroopa Liidu laienemist, naabruspoliitikat, idapartnerlust, aga ka kaitseotsatarbelise sõjavarustuse paigutamist nendesse liitudesse kuuluvatesse riikidesse.»
Ojuland pidas vajalikuks hinnata viimasel aastakümnel toimunut realistlikult. «On selge, et Kreml lähtub jõupoliitikast ning leiab, et suurvõimudel on täielik õigus oma riiklikke huve tagada teistega arvestamata,» märkis Ojuland. «Kremli eesmärgiks tundub ikka veel olevat Nõukogude impeeriumi aegse hegemoonia saavutamine endise NSVL ja Ida-Euroopa aladel.»
Ojuland lisas, et Venemaa julgeolek eksisteerib Kremli jaoks ainult teiste riikide julgeoleku arvelt. «Selle ilmekaks näiteks on Putini ajal suurte ressursside kulutamine spioneerimiseks, propagandaks ja rahvusvahelisel tasandil negatiivse kuvandi loomiseks Eestist,» lausus Ojuland.
Ojuland märkis, et Medvedjevi välja käidud moderniseerimispartnerlus võib aidata kaasa Venemaa demokratiseerumisele ja maandada teatud määral ka pingeid Venemaa naaberriikidega, kuid hetkel on vara öelda, kas moderniseerumispartnerlus jõuab retoorikast konkreetsete tegevusteni.
Konverentsil esinesid ELDRi president Annemie Neyts, Venemaa Rahvademokraatliku Liidu esimees ja endine Vene Föderatsiooni peaminister Mihhail Kasjanov, välis-ja
kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov, endine Venemaa majandusminister Jevgeni Jasin, endine Venemaa välisinvesteeringute komitee esimees Leonid Girgorjev, Taani parlamendiliige Michael Aastrup Jensen, Euroopa Liidu Venemaa esinduse asejuht Michael Webb, Levada Uuringukeskuse juhataja Lev Gudkov, Moskva Carnegie Keskuse sisepoliitika programmijuht Lilia Ševtsova ja ajalooprofessor Nikita Sokolov.
Laupäeval kohtus Ojuland Jabloko partei juhtkonnaga, endise NSVL ja Venemaa asepeaministri Grigori Javlinski, Jabloko partei esimehe Sergei Mitrohhiniga ja endise Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Aleksei Arbatoviga. Kõne all olid Euroopa liberaalide ühised jõupingutused majanduskriisi ületamiseks ning Euroopa julgeoleku kindlustamiseks. Ojuland pidas vajalikuks, et Venemaa demokraatlikud jõud teeksid omavahel tihedamat koostööd.
Nii Jabloko partei kui Venemaa Rahvademokraatlik Liit (PDU Russia) on Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) liikmed.