/nginx/o/2014/05/26/3062222t1h59b8.jpg)
Reformierakonna edule said neil valimistel reklaamikampaania asemel otsustavaks kaks muud tegurit, leiab Urmo Kübar vabaühenduste liidust EMSL. Eesti poliitika jaoks huvitavaim küsimus on aga nüüd, kas tegu oli viimaste valimistega Savisaare jaoks parteijuhina.
Kübar leidis, et oodatust väiksem valimisaktiivsus mandaatide jaotuses üllatusi kaasa ei toonud. «Juba mõnda aega oli enam-vähem selge, et lahtine on vaid kuues koht, millele reaalselt pretendeerisid Kesk- ja Reformierakond, kellest viimane selle ka võttis.»
Reklaamikampaanias ning valijatega suhtlemises esinesid Kübara hinnangul neli parlamendiparteid üsna võrdselt. «Tänu tugevale välispoliitika- ja majanduskompetentsile oli Reformierakond stabiilselt hea valimisdebattides, ent otsustavaks said pigem kaks muud tegurit. Esiteks mainele hästi mõjunud valitsusvahetuse facelift, teiseks kenasti teineteist täiendanud esinumbrite valik. Neil Reformierakonna üldise liini pooldajatel, kel on kõrini Andrus Ansipist, oli reaalne alternatiiv hääletada tema stiilile mõõdukalt vastandunud Kaja Kallase poolt,» märkis Kübar ja tõi esile, et kahepeale kogusid Ansip ja Kallas pea 85 protsenti erakonnale antud häältest.
«Et reaalne võimalus valituks saada oli vaid kümmekonnal kandidaadil, oli enamiku jaoks tegu ettevalmistusega tuleva aasta riigikogu valimisteks. Seetõttu on kuue mandaadi jaotusest huvitavam vaadata moodustunud pingeridasid nimekirjade sees,» leidis Kübar.
«Edgar Savisaare kesine häältesaak on muidugi nende valimiste olulisim tulemus. Teda edastanud Yana Toom pakkus juba seletuseks, et Savisaar teatas avalikult, et ta nagunii europarlamenti ei lähe. Oma iva selles ilmselt on, kuid ärgem unustagem, et erakond ise esitles oma reklaamides neid valimisi kui võimalust esmakordselt üle Eesti Savisaare poolt hääletada,» osutas ta tähelepanu.
«Eesti poliitika jaoks huvitavaim küsimus neist valimistest on seega, kas tegu oli viimaste või siiski veel eelviimaste valimistega Savisaare jaoks parteijuhina. Selles valguses on kõnekas tandemi Toom-Stalnuhhin veenev edu tandemi Ratas-Simson ees: 36 768 häält 14 124 vastu,» nentis Kübar.
«Järgmises riigikogu koosseisus võib uute liikmetena seekordsetest kandidaatidest ilmselt leida Anvar Samosti, Yoko Alendri, Eerik-Niiles Krossi, Oudekki Loone, Martin Helme, Hannes Hanso, aga miks mitte ka Liina Raua ja Abdul Turay,» arvas Kübar.
«Põnev küsimus on ka, mida hakkab tegema üksikkandidaatidest Tarandi järel väga korraliku 10 074 häälega teise tulemuse saanud Tanel Talve. Tema selget edu poliitikas oluliselt tuntumate Silver Meikari ja Kristiina Ojulandi ees loeksin samuti üheks nende valimiste üllatuseks. 1025 häälega tegi üksikkandidaatidest tubli tulemuse ka avalikkusele küllalt tundmatu Krista Mulenok,» tõi Kübar esile.