Pildikesi Lutsu Paunverest

1900. aastal asutatud Palamuse-Kuremaa vabatahtliku tuletõrjeseltsi tegevusest võtsid aktiivselt osa mitmed Lutsule tegelaskujude loomiseks inspiratsiooni pakkunud Palamuse mehed. 1902. aasta grupifotol on teises reas vasakult viies Palamuse kooli õpetaja Ludvig Roose (õpetaja Laur «Kevadest») ning üheksas riidevärvimistöökoja omanik Christof Drawneek (Ärak «Paunverest»), kolmandas reas kuues Oskar Lutsu isa Hindrik, kaheksas kaupmees Karl Ennus (Reenus «Paunverest») ning üheteistkümnes kiriku kellamees Kristjan Lill (Lible.) Foto: Eesti Tuletõrjemuuseum

Oskar Lutsu (1887–1953) isikust on põlistunud mälestus kui rahvalikust nalja- ja napsimehest, kuid kirjanikuna oli ta ennekõike kõva töömees, kellelt veidi enam kui kolme aastakümne pikkuse loomingulise perioodi vältel ilmus rohkem kui 60 teost (sh kaks romaani, neli novelli, 23 jutustust, 18 näidendit, 13 köidet mälestusi, lisaks eraldi väljaannetena ilmusid tema följetonid). Ilmselgelt on «Kevade» ning teiste nn Tootsi-lugude näol tegemist tema menukaimate ja suurimat kultuurilist mõju omanud teostega, mille ainese ammutas kirjanik oma koolipõlvest, aga ka kodukandi Palamuse värvikast külaelust.

Lutsu tegelaskujude prototüüpide otsimisega tehti algust vahetult pärast seda, kui ilmusid tema jutustus «Kevade» (1912–1913) ja näidend «Paunvere» (1913), ning seda vaatamata asjaolule, et autor ise korduvalt kinnitas, et tema teoste tegelaste eeskujude otsimine päris elust on ebaotstarbekas, kuna tegelased on tema enda fantaasia vili.

Esialgu tegi seda Palamuse ja Kuremaa rahvas isekeskis, kuid erinevatel aegadel on Lutsu tegelaste otsimisega tegelenud mitmed koduloolased, ajakirjanikud, kirjandusteadlased ja ajaloolased.