8 küsimust kandidaadile: Krista Mulenok

Krista Mulenok. Foto: Erakogu

Üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideeriv Eesti NATO Ühingu juht Krista Mulenok peab oluliseks Euroopa Liidu julgeolekupoliitika muutmist, Euroopa Liidu uue strateegia väljatöötamist ning  laste õiguste eest vastutava komisjoni loomist.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata  siia.

Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)

Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)

Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage miks.

Kahjuks ükski viiest väljapakutud teest ei ühti minu eelistustega, neid tuleks kombineerida. Liikmesriikide parlamente ja rahvast peaks rohkem kaasama Euroopa Liidu uue strateegia väljakujundamiseks. Eesti võiks olla esirinnas ja 2018 aastal algatada aluslepingute ülevaatamise. Täpselt ja selgelt tuleb pädevused jaotada liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel. Oluline on, et säiliksid rahvusriigid! Euroopa Liidu rolli peaks suurendama valdkonniti, et tugevdada ühtset julgeoleku- ja välispoliitikat, energiapoliitikat ning edasi arendada ühtse siseturu toimimist.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks üle vaatama oma julgeolekupoliitika. Kuigi Euroopa kollektiivse sõjalise kaitse eest vastutab NATO, saab Euroopa Liit senisest rohkem ära teha.  Arvestades, et enamus NATO liikmesriike kuuluvad ka Euroopa Liitu, on oluline suurendada kahe organisatsiooni koostööd, mis vähendaks ühtlasi võimaliku dubleerimise ohtu ja suurendaks mõlema organisatsiooni liikmete julgeolekut. Järgmise 5 aasta jooksul on oluline seista kogu Euroopa julgeoleku eest, pidades silmas julgeoleku laiapõhjalist käsitlust ning kaasates turvalisuse tagamisse kõiki ühiskonna sektoreid. Kasvatama peaks Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsevõimet. Alates 2012. aastast kuulub Eesti nende väheste riikide hulka, kelle kaitsekulutused on vähemalt 2% SKP-st. Selle suuna peaksid võtma ka kõik teised Euroopa Liidu ja NATO riigid.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Olen majandusteaduste magister ja konsulteerinud üle 10 aasta ettevõtjaid ning ei  pooldada maksude ühtlustamise ja euroopa maksu kehtestamist ideed, kuna iga riik on omanäoline ja need meetmed ei aitaks kaasa majanduskasvule ja Euroopa Liidu strateegiate elluviimisele.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Pean väga oluliseks põllumeeste otsetoetuste ühtlustamist. Järgmisel eelarveperioodil st 2021-2028 tuleks teiste Euroopa riikide põllumajandustoetusi vähendada Eesti tasemele ning ülejääk suunata arendus- ja teadustegevusse ning innovatsiooni, et kindlustada tulevikus töökohti ja suurendada majaduskasvu.

Samuti tuleks raha suunata laste õiguste tagamiseks. Euroopa Liidu 508 miljoni elaniku seas on ca 100 miljonit last, kelle elud on igapäevaselt mõjutatud Euroopa Liidu poliitikast, õigusloomest ja tegevusest. Kõik ELi liikmesriigid on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning neil on selge õiguslik kohustus edendada, kaitsta ja tagada iga lapse õigusi oma võimupiirkonnas. Lissaboni Lepingu kohaselt on lapse õiguste edendamine Euroopa Liidu otsene sise- ja välispoliitiline eesmärk ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta nõuab, et lapse parimad huvid oleks kõikides Euroopa Liidu tegevustes esmaseks kaalutluseks.

2018 aastal oleks Eestil eesistuja riigina hea võimalus kaasa aidata Euroopa Liidu institutsioonide digitaliseerimisele ja seeläbi halduskulude vähendamisele tulevikus. 2014 aastal moodustavad Euroopa Liidu halduskulud ca 6% eelarvest st rohkem kui 8 miljardit eurot.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Suurendama peaks Euroopa rolli julgeoleku- ja välispoliitikas, energiapoliitikas ning siseturu toimimise vallas.

Ikka ja jälle tundub, et Euroopa Liit on ülereguleeritud, kokku on ca 25 000 akti. Heaks näiteks on siinkohal põllumajandus, mida reguleerib ca 7000 akti. Olen arvamusel, et reguleerivaid akte võiks vähendada.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit käituma Venemaaga Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liidu abipaketid peaksid kaasa aitama Ukraina liitumisele Euroopa Liiduga.

Euroopa Liidu tegevus peaks olema enesekindel ja kehtestav! Kahjuks me kõik teame, et Euroopa Liit sõltub väga suurel määral Venemaa gaasist ning võimalikult kiiresti tuleks koostada pikaajaline energiapoliitika ja leida alternatiivlahendusi. Euroopa Liit peaks arvestama ka sellega, et juba kehtestatud sanktsioonid on väikese väärtusega, kuna Venemaa kindlustunne kasvab iga päevaga tänu Hiinaga sõlmitud gaasilepingule.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Euroopa Liit ei peaks nende teemadega tegelema! Lähtuda tuleks subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt on Euroopa Liit volitatud õigusakte vastu võtma üksnes juhul, kui vastavaid eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriikide siseriikliku süsteemi raames.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Olen arvamusel, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks mul aktiivselt osaleda mitme komisjoni töös.

2015 aasta on Euroopas arengukoostöö aasta. Osalemine arengukomisjonis annaks võimaluse edendada Euroopa Liidu arengu- ja koostööpoliitikat ja tutvustada Eesti e-lahendusi kogu maailmas.

Kuna praegu juhin Eesti NATO Ühingut ja pean oluliseks julgeolekupoliitika muutmist Euroopas ning EL ja NATO koostöö edendamist, siis oleks igati vajalik liituda välisasjade komisjoniga, mille alla kuulub ka julgeoleku ja kaitse komisjon.

Euroopa tuleviku kindlustamiseks pean oluliseks laste õiguste eest seismist. Kahjuks ükski kahekümnest Euroopa Parlamendi alalisest komisjonist ei kanna praegu selgesõnalist vastutust laste valdkonna eest ning puudub ülevaade kui palju raha lasteni jõuab. Minu eesmärgiks saadikuna oleks kaasaaidata laste õiguste eest vastutava komisjoni loomisele. Euroopa Parlamendi liikmena saaksin luua muutusi, asetades laste õigused ja heaolu  Euroopa 2020 strateegia keskmesse. Võin luua muutusi ka oma riigis, tagades ELi kehtiva lapsi puudutava õigustiku nõuetekohase rakendamise. Samuti saan edendada järjekindlalt laste õiguste kaitset, arvestades lastega järjekindlalt kõikides poliitikavaldkondades ja parlamentaarsetes algatustes, nii õigusloomes kui sellest väljaspool. Samuti on mul võimalus tagada,  et Euroopa Liit on esirinnas ja viib ellu ulatusliku 2015. aasta järgse raamistiku kava, mis selgelt keskendub laste õiguste tagamise parandamisele kõikjal, kaasa arvatud Euroopas.