Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Konservatiivse Rahvaerakonna üheksas number Anti Poolamets leiab, et kaugele arenenud föderalismiga Euroopa Liidule tuleks anda tagasikäik. «Võimu Brüsselisse tsentraliseerimine ning käsumajandus pole asjad, mida innovatiivne, konkurentsivõimelisust taotlev ühiskond ja majandus vajab.»
8 küsimust kandidaadile: Anti Poolamets
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Tulevikuteeks sobib see, mida föderalistid tahavad minevikuks muuta ehk õige suund on võimu järk-järguline tagastamine liikmesriikidele ja tagasipöördumine vabade rahvusriikide juurde.
Praegune Euroopa Ühendriikide ehitamine liikmesriikide valijate tahte vastaselt võib ka senise Euroopa Liidu lammutada. Rahva tahte vastane tegevus tuli selgelt välja, kui ignoreeriti Prantsusmaal ja Hollandis 2005 aastal toimunud referendumi tulemusi, mis lükkas tagasi Euroopa Põhiseaduse. Ometi jätkati rahvahääletustest mööda hiilides tsentraliseerimist, nüüd juba Lissaboni lepingu sildi all. Eestis ei andnud 2003 aasta referendum õigust Lissaboni leppe abil täiendava võimu ülekandmiseks Brüsselile. Tsentraliseerimiskirg Euroopa Liidus meenutab Nõukogude Liitu. Kaubandusliku koostöö vundamendile tuginemise asemel on võimu tsentraliseerimise tuhinas loodud euroraha, mis on pankrotti või selle servale viinud juba Kreeka, Iirimaa, Hispaania, Portugali ja Küprose. Euroopa Stabiilsusmehhanism, mis sunnib ka Eesti rahvast kinni maksma suurpankade afääre ja Kreeka korruptsiooni, viib samuti Euroopa Liidu lõhenemiseni. Euroopa tuleviku huvides on Brüsselisse koondatud võimu tagastamine liikmesriikidele, võimude lahususe põhimõtte rikkumise lõpetamine, millega rahvusparlamentidelt on kaaperdatud suur osa seadusandlikku võimu. Peamine koostöömudel peaks olema liikmesriikide vabatahtlik koostöö. Põhjamaade ja Eesti vahel jätkub seda tahet ka Brüsseli käskude ja keeldudeta.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Meie julgeoleku tagajana on siiani toiminud NATO koostöömudel. NATO õhuturbemissioon on selle kinnituseks, et asjades, mille väiksemad liikmesriigid hätta jäävad, tuleb NATO appi. Esmane iseseisev kaitsevõime on siiski eelduseks, et meid üldse abistada tahetakse. Kahjuks jääb õhuruumi kaitsest piiririikide heidutusvõime jaoks väheks ning tuleks astuda täiendavaid samme meie võtmelünkade – näiteks õhutõrje tugevdamiseks. Usaldust selle vastu, et meile Venemaa surve korral küllaldaselt abi pakutakse, kahandavad oluliselt Prantsusmaa tehingud Venemaa kui agressorriigi relvastamisel. Vabatahtlik ühistegevus Euroopa Liidu sõjalise koostöö raames Põhjala lahingugrupis, kuhu peale Eesti kuulub ka Rootsi ja Soome, on Eestile oluline. See aitab luua raamistiku koostööks nende naabritega, kes NATO-sse ei kuulu.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Ei peaks ega tohiks. Õigus makse määrata peab jääma liikmesmaadele. Kui Euroopa Liit saab täiel määral ka maksude määramise endale, ei ole mõtet teda enam eufemistlikult ühisruumiks nimetada, vaid Euroopa Ühendriikideks.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Ühist eelarvet tuleks vähendada, mitte kasvatada. Brüsseli keskvõim asub liikmesriikidest kaugel ning kulutab rumalalt. Liikmesriikides osatakse raha palju paremini lugeda ning kulutada tunduvalt targemini kui keskvõimu poolt. Euroopas on ka palju konkurentsi moonutavat, põhjendamatut doteerimist, mis on võrreldav raiskamisega. Isegi praegu, kui Euroopa ühine eelarve on võrreldes USA föderaaleelarvega väike, raisatakse raha suurel määral. Kreeka korruptiivsetesse projektidesse uppuv raha on üldteada. Ennekõike tuleb takistada eelarvedistsipliini tundvate riikide ja rahvaste raha tuulde laskmist kõrge korruptiivsusega majandustes. Eesti rahvas ei pea maksma võõraid võlgu! Peame keelduma uutest „abipakettidest“ ning distantseeruma ESM-i kaudu loodud hiiglaslikest garantiidest, mis ohustavad Eesti majanduslikku julgeolekut.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Ainuke teema, millest võiks kasu olla täiendava, vabatahtliku koostegevusena on kaitsevaldkond, aga siingi eelistaksin koostööd naaberriikidega ilma Brüsseli vahenduseta. Kõne alla tuleb Põhjala lahingugrupi edendamine, kus saame Rootsi ja Soomega koos tegutseda. Vabatahtlikult, keskvõimule iseseisvuse loovutamata, saaksid asjast huvitatud riigid omavahelisi lepinguid sõlmides ja Brüsseli bürokraate ukse taha jättes ühistegevuse sihte saavutada palju mõistlikumalt. Jääksid ära ESM-i sugused rumala tsentraliseerimise monumendid. Milleks meile Euroopa Liidu rolli suurendamine absurdsete kavade abil Lõuna-Euroopasse saabuvate Aasia ja Aafrika immigrantide jagamiseks üle Euroopa?
Peamine suund peaks olema kaugele arenenud föderalismiga Euroopa Liidule tagasikäigu andmine enamuses valdkondades, sest võimu Brüsselisse tsentraliseerimine ning käsumajandus pole asjad, mida innovatiivne, konkurentsivõimelisust taotlev ühiskond ja majandus vajab. Tänane ideoloogia - „kogu võim Euroopa nimetutele bürokraatidele“ laastab liiduvabariikide majandust ning lammutab nende põhiseaduslikku korda. Ja seda ka ebaseaduslike meetoditega. Täna tuleb juba 80 % seadusandlusest Euroopa Nõukogu jt institutsioonide kaudu, kus valitsuste esindajad hulgi seadusandlikke akte vastu võtavad. See on võimude lahususe, kui Eesti põhiseaduse aluspõhimõtte pea peale keeranud.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmi kriisi kontekstis?
Palju arutatakse Euroopa ühisväärtuste üle. Ent Euroopa Liidu väärtusruum on osutunud hapraks – Ukrainalt territooriumi okupeerimine pole kaasa toonud midagi tõeliselt kaalukat.
Tundub, et kirge ilmutavad paljud Euroopa poliitikud üksnes homoabielusid kaela määrides, mitte rahvusvahelise õiguse sada aastat vanu põhimõtteid kaitstes. Selle kinnituseks on Prantsusmaa lubamatu tegevus agressorriigi relvastamisel võimsate kopterikandjatega ning Saksamaa ja teiste riikide senised projektid Venemaale sõjalise kõrgtehnoloogia tarnimisel. Olukord oleks pidanud olema selge juba 2008 aastal toimunud Georgia vastase agressiooni taustal, ent nemad jätkasid agressori julgustamist sellega, et mingeid reaalseid sanktsioone ei järgnenud ning vaid stimuleerisid vene gaasi- ja naftaäri. See viis agressorriigi järgmiste sammudeni. Tuleks teha vastupidi ning pingutada kiirema toorainesõltuvuse vähendamise nimel Venemaast ning survestada Prantsuse valitsust peatama relvatehing. Miks NATO või EL-i liikmed oma sõjalise koostöö edendamiseks neid välja ei osta? See olukord kinnitab Euroopa Liidu riikide sõjalist suutmatust ning põhimõtete ohverdamist majandushuvidele. Peale on jäänud põhimõte „raha ei haise“. Ajaloolise paralleelina, kas Prantsusmaa kiidaks täna heaks lohutava argumendi, et Saksa okupatsiooni ajal jäi ju osa Prantsusmaast lõplikult vallutamata ja Vichy valitsuse kontrolli alla ning äri pidi edasi käima? Kas Suurbritannia müüs peale seda Saksamaale uusi ristlejaid?
Kui Euroopa Liidu liikmesriigid reaalseid sanktsioone soovivad, siis ei peatataks üheks aastaks Venemaa hääleõigust Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel, vaid visataks ta sealt välja määramata ajaks nii nagu Nõukogude Liit Rahvasteliidust Soome ründamise pärast. Venemaad mõjutavad ka majandussanktsioonid tugevalt, kui neid reaalselt rakendada.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Me oleme sellega jõudnud tagasi 80ndate lõpu olukorda, kus nõukogude standardid, GOST-id, rumalad käsud, mis ei arvestanud kohalikke olusid ja vajadusi, siinset elu ruineerisid. Suur osa kümnetest tuhandetest euroregulatsioonidest, direktiividest ja käskudest on täiuseni arendatud karikatuurse bürokraatia töö viljad. Meenutagem vaid banaanikõveruse reguleerimist. Me võiksime tuhanded reeglid päevapealt tühistada ning majandus ainult võidaks. Pealegi, iga riik tuleb vajalike reeglite kehtestamisega ise väga hästi toime. Kui tahetakse oma kaupu eksportida, siis ollakse võimelised sihtriigis kehtivatele strandarditele vastavaid kaupu tootma ilma keskvõimu käsutamiseta. Norra tuleb sellega väga hästi toime.
8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Põhiseaduskomisjonis, sest seal tegeletakse Euroopa tuleviku kujundamisega. Seal on teatud võimalusi protesteerida föderalismi süvendamise vastu ning teavitada varakult Eesti rahvast, millised on plaanid Euroopa Ühendriikide ülesehitamisel. Samuti rahanduskomisjonis, mille kaudu saab avalikustada mõningaid Euroopa Liidu raiskamisprojekte. Ja avalikustada seda, kuidas madala korruptiivsusega Põhja-Euroopa riigid peavad kinni maksma Lõuna-Euroopa ülikõrget korruptsiooni abipakettide kaudu.