2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Meie julgeoleku tagajana on siiani toiminud NATO koostöömudel. NATO õhuturbemissioon on selle kinnituseks, et asjades, mille väiksemad liikmesriigid hätta jäävad, tuleb NATO appi. Esmane iseseisev kaitsevõime on siiski eelduseks, et meid üldse abistada tahetakse. Kahjuks jääb õhuruumi kaitsest piiririikide heidutusvõime jaoks väheks ning tuleks astuda täiendavaid samme meie võtmelünkade – näiteks õhutõrje tugevdamiseks. Usaldust selle vastu, et meile Venemaa surve korral küllaldaselt abi pakutakse, kahandavad oluliselt Prantsusmaa tehingud Venemaa kui agressorriigi relvastamisel. Vabatahtlik ühistegevus Euroopa Liidu sõjalise koostöö raames Põhjala lahingugrupis, kuhu peale Eesti kuulub ka Rootsi ja Soome, on Eestile oluline. See aitab luua raamistiku koostööks nende naabritega, kes NATO-sse ei kuulu.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Ei peaks ega tohiks. Õigus makse määrata peab jääma liikmesmaadele. Kui Euroopa Liit saab täiel määral ka maksude määramise endale, ei ole mõtet teda enam eufemistlikult ühisruumiks nimetada, vaid Euroopa Ühendriikideks.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Ühist eelarvet tuleks vähendada, mitte kasvatada. Brüsseli keskvõim asub liikmesriikidest kaugel ning kulutab rumalalt. Liikmesriikides osatakse raha palju paremini lugeda ning kulutada tunduvalt targemini kui keskvõimu poolt. Euroopas on ka palju konkurentsi moonutavat, põhjendamatut doteerimist, mis on võrreldav raiskamisega. Isegi praegu, kui Euroopa ühine eelarve on võrreldes USA föderaaleelarvega väike, raisatakse raha suurel määral. Kreeka korruptiivsetesse projektidesse uppuv raha on üldteada. Ennekõike tuleb takistada eelarvedistsipliini tundvate riikide ja rahvaste raha tuulde laskmist kõrge korruptiivsusega majandustes. Eesti rahvas ei pea maksma võõraid võlgu! Peame keelduma uutest „abipakettidest“ ning distantseeruma ESM-i kaudu loodud hiiglaslikest garantiidest, mis ohustavad Eesti majanduslikku julgeolekut.