Nils Niitra: nanotaluniku hing valutab

Nils Niitra Foto: Postimees

Pean lisaks ajakirjanikutööle ka 80-pealist lambakarja. Astusin 2000. aastate algul Tartumaa Põllumeeste Liidu liikmeks ja mind valiti paaril korral ka juhatusse. Läinud aastal esitasin lahkumisavalduse, sest mõistsin, et kunagi väiketootjate asutatud taluliit ehk nüüdne põllumeeste liit ja selle juht Jaan Sõrra ei esinda väiketootjate huve. Käisid vaidlused uue maaelu arengukava üle ja Sõrr­a valis selgelt poole, sarjates hobitalunikke nii kuis jaksas.

Rahvaliidu lagunedes hüppas Sõrra ja hulk teisigi endisi Reiljani pooldajaid lupsti sotsiaaldemokraatide paati, mida nüüd roolib Ivari Padar. See tegelane paistis juba läinud kümnendi hakul silma soojade sidemetega suurfarmeritega, mis tipnes Tartu Agro erastamise, selle maade tagastamata jätmise ja seejärel poolmuidu väljarentimisega endistele sovhoosijuhtidele. Niisiis ei toeta sotsid vähemalt põllumajanduse vallas väiketootjaid, ehkki üks nende lipukirju peaks olema nõrgemate kaitsmine.

Ka eelmine maaelu arengukava oli suurtootjate nägu. Avalikkuse lollitamiseks oli näiteks nn mikropõllumajandusettevõtja investeeringutoetus – selle raames jagati raha farmidele, kus töötab kuni üheksa inimest ja mille müügitulu on kuni 31,3 miljonit krooni. Seega liigutati mikrotootjate hulka ka suurtootjad. Huvitav, kas mina olen siis nanotalunik?