Andrus Karnau: pankuri rõõmud

Andrus Karnau Foto: Pm

Swedbank sulgeb sel aastal kolmes maakonnakeskuses kontorid, täpsemalt lõpetab Haapsalus, Paides ja Jõgeval sularahatehingud.  Pank on, aga raha pole. Sularaha arvele panna või arvet maksta ei saa, valuutat vahetada pole võimalik. Kui tahate panga ustava kliendina Vene rublasid või Norra kroone, sõitke Tartusse või Tallinna. Mis mõtet on sellisel pangal, milles raha pole? Mu meelest ei olegi. See võib olla juriidiliselt ebatäpne, aga sularahatehingute lõpetamine on sama, mis kontori sulgemine. Kui ma Swedbanki selgitusi loen, siis nad ise ka nagu päris hästi aru ei saa, miks nad seda teevad.  Põhjendused on sedavõrd ebamäärased. Äriliselt võiks sed­a otsust mõista. Sularaha käidelda on kallis, tellereid tööl hoida samuti. Pensionär tuleb arvet maksma eurokupüüridega ja järjekord venib pikemaks. Kui pankurilt küsida, kui palju kulu kokku hoiate, siis vastus on, et ega suurt kokkuhoidu olegi. Aga miks te seda teete, kui kokkuhoidu pole?

Ainus vastus on mu meelest see, et pankuril on ükskõik. Jõgeva vanamemm tahaks sularahas arvet maksta, aga enam ei saa. Tehke internetis. Aga kui inimene on harjunud korra kuus kontoris käima? Haap­salus käib Swedbanki teatel sularahatehinguid tegemas 200 eraisikut ja 30 firmat kuus. Ühelt poolt on seda vähe, aga teisalt teeb see iga äripäeva kohta 12 tehingut. Kas need 200 inimest ja 30 firmat ei olegi olnud panga lojaalsed kliendid?

 Haapsalus on Swedbankil  12 000 aktiivset eraisikust klienti. Ma mõistan, et mõnes Lasnamäe pangkontoris on mitu korda rohkem. Aga kuhu neil 12 000-l minna? Maakonnalinnas on veel ühe panga, SEB kontor. Kas need inimesed peavad kõik SEBsse kolima? Enamasti on inimene pangaga seotud laenulepingu kaudu. Laenu ühest pangast teise tõsta on üsna kulukas.