Oskar Lutsu majamuuseumi tagaaias õunapuude all esitasid koolilapsed eile näitemänge. Pildile jäid Raatuse kooli noored (vasakult) Krõõt Kosk, Lisett Liiv ja Agnes-Erika Kalm, kel on parasjagu käsil lõpustseen ühevaatuselisest näitemängust «Paremad päevad». See on üsna seesama näidend, mille Oskar Luts 1919. aastal kirjutas, kuid pisut pikemalt pealkirjastas – «Onu paremad päevad».
Tellijale
Lutsu koduaias tegid õpilased teatrit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüdrukud jutustasid oma looga seda, et paljust võib oksjonihaamri ähvardusel loobuda, aga mitte majast, mis seotud kalli inimese mälestusega. Ja kuigi mälestustega ei saa võlgu maksta, neid ei saa potti pista ega seljas kanda, on need ometi kallimad kui miski muu – öelgu teised mida tahes.