Haridusministeerium sai kahe päevaga 218 apellatsioonavaldust riigieksamite tulemuste kohta, kõige rohkem teeb noortele meelehärmi eesti keele kirjand.
Esimeste päevadega on vaidlustatud üle 200 riigieksamitulemuse
Eesti keele kirjandi tulemust on vaidlustatud 87 juhul, vene keele kirjandit 18 juhul. Nendele järgneb matemaatika 35 avaldusega, siis eesti keel teise keelena 20 avaldust. Tänase seisuga ei ole apellatsioone esitatud saksa keele ja prantsuse keele riigieksami tulemuste kohta.
Riigieksamitulemuste apellatsioone menetlev komisjon võtab nõuetele vastavaid avaldusi vastu 29. juunini. Vastav info on kättesaadav ministeeriumi kodulehel koos avalduse vormiga. «Siinkohal tahaksime rõhutada, et elektrooniliselt edastatud avaldused peavad olema digitaalselt allkirjastatud. Komisjon väljastab viimased otsused hiljemalt 16. juulil,» rääkis ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva.
2008. aastal esitati kokku 572 avaldust ja eelmisel aastal 577 avaldust. Möödunud aastal tõsteti riigieksamitulemust 143 ja langetati 21 juhul ning 413 juhul jäeti tulemus muutmata.
«Traditsiooniliselt on eelmistel aastatel enim vaidlustatud kirjandi tulemust, sest siin on vaatamata hindamisjuhendi täiustumisele subjektiivse hindamise osatähtsus suhteliselt suur,» täpsustas Ladva.
Ei tunne digiallkirja
Haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kadri Peterson ütles ERR raadiouudistele, et kirjanditulemust vaidlustades märgitakse tihti, et tulemus tundub madal võrreldes sellega, mida on kirjandite eest harjutud saama oma õpetajatelt.
Veel rääkis Peterson, et kui viimased kaks aastat on ministeerium apellatsioone vastu võtnud ka digitaalselt allkirjastatuna, siis kahjuks paljud noored ei tea, mida tähendab digitaalselt allkirjastatud dokument. «Seda saab teha ainult ID-kaardiga. PDF-failina saadetud taotlus ei ole originaaldokument ja seda me vastu võtta ei saa. Kahjuks on juba paarkümmend apellatsiooni tulnud PDF-failina.»
Vale taotluse esitanud noored saavad oma viga veel parandada, ministeerium võtab vastu kuni 29. juuni postitempliga apellatsioone.
Peterson lisas, et enne kui apellatsiooni esitada, peab rahulikult läbi mõtlema, mida sellega taotletakse. «Igaks juhuks apelleerida ei ole mõtet, sest võib juhtuda, et oled nende seas, kelle tööd langetatakse. Peaks eelkõige seda kaaluma, kas riigieksami tulemus on lähedane sellele, mis on õpilase koondhinne tunnistusel. Kui see tulemus on nõrgem, siis võiks kaaluda apelleerimist.»
Sisseastumisdokumentide esitamist eksamitulemuste vaidlustamine ei takista, sest tulemuste muutmisel saab esitada uue riigieksamitunnistuse. Ülikoolidega on kokkulepe, et vastuvõtuotsused tehakse pärast apellatsioonikomisjoni töö lõpetamist.