Valimiste valvurid: põhiprobleem on kampaaniate sisutus

Euroopa Parlamendi valimised on 25. mail. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Europarlamendi valimiste valvurid seavad kampaania puhul hea valimistava rikkumisena esikohale sisuvaesed ja vastanduvad kampaaniad, millega paistsid silma Indrek Tarand, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja Reformierakond.

Suuremate rikkumistena tõid valvurid välja Keskerakonna maksumaksja raha kasutamise eest, e-valimiste turvalisust kunstlikult õõnestanud kampaania.

Positiivsena tõid valimiste valvurid esile üksikkandidaadi Silver Meikari kampaania läbipaistvuse, kandidaatide otsesuhtluse valijatega üle Eesti ja sisukale arutelule panustanud meediaplatvormid.

Valimiste valvuritena tegutsesid Urmo Kübar, Margo Loor, Toomas Mattson, Anna Karolin, Ülle Madise ja Sergei Metlev. Lisaks silmapaistvamatele valimistava rikkumistele loetleti sel korral üles ka valimistsükli positiivsed jooned. Järjestus ja kommentaarid on läbilõige valvurite seisukohtadest ega peegelda tingimata kõigi ühist arvamust.

Valimiste valvurite sõnul ütleb hea valimistava, et valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele ja hoidutakse hirmutamisest. «Mulle kui valijale ei meeldi, kui pakutakse primitiivseid skeeme ja tehakse konkurendi kallal kirvetööd selle asemel, et näidata, millistel sisulistel põhjustel peaks reklaami tellija poolt hääletama,» märkis Toomas Mattson. «Meediakampaania peaks panema sõnumile mõtlema, mitte lihtsalt labidaga pähe andma – kas tõesti pole võimalik välja mõelda midagi teravmeelset, elegantset ja klišeevaba?»

IRL ja Reformierakond võtsid kampaanias otseselt rünnaku alla Edgar Savisaare isiku. «Selline eestivastasus on muidugi taunimist väärt, aga palun siis asjalikult ja argumenteeritult, mitte ajalehe esikaane peal,» kommenteeris Ülle Madise.

«Labasuseni lihtsustatud plakatid panevad «debati» keerlema selle ümber,  kes poliitikutest on suurem oht Eesti Vabariigile ja kes on valmis isamaa eest tulle hüppama. See muudab kogu valimisdiskussiooni äärmiselt lihtsustatuks ja viib tähelepanu reaalsetelt probleemidelt ja olulistelt teemadelt, asendades neid sümbolite ja loosungitega,» lisas Sergei Metlev.

Anna Karolini sõnul ei pühenda eesmärk alati abinõu. «Negatiivne kampaania tõmbab negatiivset tähelepanu peamiselt selle tegijale ning rumalad kampaaniad loovad juurde pettunud ja heitunud valijaid. Lisaks kulus tulemusena väärtuslikku debatiaega programmi seletamise asemel reklaamide õigustamisele,» sõnas Karolin.

Lihtsatest vastandustest ja negatiivsusest polnud paremad mitmed primitiivsed lööklauselised või ühesõnalised reklaamplatid. Eraldi kivi läheb valimiste valvurite sõnul siinkohal end muidu erakondade mahhinatsioonidele oponeeriva Indrek Tarandi kapsaaeda.

«Üsna varakult näitasid küsitlused, et suur hulk rahvast jätkuvalt toetab Tarandit, seega on tema poolt tehtul-öeldul kõrgendatud tähelepanu. Kandidaat otsustas kasutada seda tähelepanu kampaaniaks, mille sõnumid olid «A-energiaklassi kandidaat», «nutikandidaat nutivalijale» ja «mina olen Tarand, Indrek Tarand»», kommenteeris Margo Loor. «Osa tema kampaaniast oli ka sisuline, mistõttu ei vääri see ainult kriitikat, aga rahva lemmikkandidaadina oleks ta saanud teha ära palju enam, olemaks teistele eeskujuks ja harimaks valijat Euroopa Parlamenti küsimustes, kuid seda vastutust ta siiski välja ei kandnud.»

Hea tava rikkumisena seadsid valvurid teisele kohale e-valimiste õõnestamise kampaania. Nad märkisid, et valimised on riigi ja kodaniku vahelise usalduse ja suhte väga oluline element.

«Rünnates poliitilistel motiividel paar päeva enne e-hääletuse algust üht valimiste osa, püütakse murendada ka kodaniku-riigi usaldussuhet, mis on ohtlik. Kui motiiviks oleks tegelikkuses valimisturvalisuse parandamine, oleks tulemused esitatud pärast uurimistöö lõppu (ja granti info ütleb, et selle uurimistöö eeldatav lõpp on augustis 2014) vastavas teaduslikus raportis, mida siis omakorda oleks võimalik teadlastel, IT-spetsialistidel ja teistel kommenteerida, metoodikat kontrollida jne. Ühe valimiste elemendi (partei)politiseerimine hirmutamistaktikaga läheb selgesse vastuollu hea valimistavaga,» seisab valimiste valvurite kokkuvõttes.

Kolmandale kohale paigutasid valvurid  avaliku võimu vahendite kasutamine Keskerakonna poolt.

Hea valimistava ütleb, et avalikku võimu ei kuritarvitata. Sellegipoolest ei suutnud Keskerakond hoiduda kiusatusest sättida just valimiste ajaks kampaaniaid, mis kiidavad elu Tallinnas, ja munitsipaalpoe avamist, rääkimata pealinna meediakanalites oponentide pihta turmtule andmisest.

«Sügiseste kohalike valimistega võrreldes on seekordne valimiskampaania muidugi lapsemäng,» kommenteeris Toomas Mattson, «samas ei pea ilmtingimata võrdlema kõige madalama võimaliku näitajaga.»

Veel tõid valvurid välja:

- Mitmete kandidaatide vähest ettevalmistust peegeldavad esitused debattidel, samuti teemat mittevaldavate inimeste saatmine teemadiskussioonidele. Eriti paistsid sellega silma Rohelised ja Iseseisvuspartei. Esimeste kandidaat Imbi Paju ütles näiteks majandusdebatil välja, et majandusküsimused käivad tal üle jõu.

- Jätkuv sage Eesti-kesksus ja kaudne ettevalmistus kohalikeks valimisteks. Erakondade valimisplatvormid sisaldasid palju tavapäraste programmiliste seisukohtade taasesitamist ja olid nii mõnelgi puhul üsna Eesti-kesksed. Ühestki programmist ei paistnud otseselt Euroopa Liidu visiooni.

- Püüd muuta Euroopa Liiduga seonduv hetkekonjunktuurist ning ajaloolistest hirmudest ja kogemustest lähtudes vaid ühtlaseks julgeolekuloosungi lehvitamiseks. See võimaldab mugavalt vältida teisi teemasid, mille seletamine on palju keerulisem.

- Liba-meilikontode loomine ning neilt justkui erakonna enda nimelt kirjade saatmine, mis sedasama erakonda tegelikult halvustavad.

- Hämav käitumine seoses välireklaamide keeluga. Kui näiteks Indrek Tarand vastab ajakirjaniku küsimusele, kas tema suure kandidaadinumbriga auto ei riku mitte välireklaami keeldu, et tema ei tea, mis number ta autoaknale kleebitud on ning valimistega pole sel mingit pistmist, on see lihtsalt arusaamatult ebaväärikas käitumine. Ehkki selle kohta pole heas valimistavas eraldi punkti, peaks seaduste järgimine enesestmõistetavalt kuuluma igasuguste heade tavade hulka, eriti inimeste puhul, kes pürgib rahva esindajateks.

Hea valimistava puhul tõid valvurid esimesena eeskujuks paljud sisule panustavad meediaplatvormid.

Kui erakondade-poolne kampaania on vaiksem ja vähem silmapaistev kui riigikogu ja kohalikel valimistel, siis meediakanalid on sel korral pigem eelmisi ületanud, väärides kiitust ajakirjanike tugeva ettevalmistusega, märkisid valvurid.

Erakondade niinimetatud enda teemade kehtestamise katsete taustal on toodud esile Euroopa Liidu probleeme laiemalt. Valvurid tõstsid esile rahvusringhäälingut, väitlusseltsi ning Balti filmi- ja meediakooli koostöös valminud intervjuusid kõigi kandidaatidega, samuti Postimehe sarja «8 küsimust kandidaadile».

«On äärmiselt tervitatav, et valimisstuudios antakse igaühele aega pikemalt rääkida, mis soodustab argumenteerimist, mitte lihtsalt heliklippide esitamist,» märkis Margo Loor. «Sama kehtib Vikerraadio valimisdebattide kohta, mistõttu kiitus eelkõige saatejuhtide Rain Kooli ja Neeme Raua väga heale ettevalmistusele. Postimehe lähenemine, kus kõigepealt avalikustati EL-i tulevikustsenaariumid ja ehitati siis nende pinnalt üles kandidaate tutvustavad kirjalikud intervjuud, on samuti igati positiivne. Soovitusena edaspidiseks jääb kindlasti õhku soodustada veelgi rohkem debatti. Praegu on just seda kandidaat-kandidaadi vastu väitluse osa suuresti ära tapetud, ja see teeb saated-artiklid kohati natuke igavamaks.»

Positiivsena seadsid valvurid teisele kohale otsekontaktide otsimise valijatega.

Hea valimistava ütleb, et valimisreklaamile tuleks eelistada kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid. Kui valimisreklaam on enamasti loosunglik, pealiskaudne ja ühepoolne, siis nimetatud kampaaniakanalid ja ka sotsiaalmeedia võimaldavad saada kandidaadi plaanidest sisukamat ülevaadet ning enamikul juhtudel ka juurde küsida, vastu vaielda, omapoolseid mõtteid ja argumente esitada, märkisid valimiste valvurid.

Valvurid kiitsid kandidaate, kes astusid kampaania ajal julgelt inimeste ette, märkides, et maikuus toimuvad valimised on mõistagi ka ilma poolest selleks soodsamad kui märtsis või oktoobris peetavad riigikogu ja kohalikud valimised. Värvikaimana tõstsid valvurid esile Silver Meikari oma «Bussi rioti» kampaaniaga, ent selles osas väärivad kiitust veel väga mitmed kandidaadid. «Otsene ja inimlik suhtlemine valijaga on oluline demokraatia tervisele, et inimesed tunnetaksid sidet nendega, kellele nad võimu delegeerivad,» kommenteeris Sergei Metlev.

Kolmandale kohale seadsid valimiste valvurid läbipaistva valimiskampaania.

Hea valimistava esimene punkt ütleb, et valimiskampaaniate rahastamine on läbipaistev ning kõik kampaaniaga seotud kulud avalikustatakse pärast valimisi. Üksikkandidaat Silver Meikar on astunud siin sammu kaugemale ning hoiab oma blogi vahendusel avalikkust juba kampaania käigus kursis nii toetajate nimede kui ka kampaaniakuludega, avaldades vastavaid kontoväljavõtteid, märkisid valimiste valvurid.

«Kindlasti ongi üksikkandidaadil seda teha mõnevõrra lihtsam kui suurel erakonnal, ent kiitust ja esiletõstmist väärib see igal juhul,» ütles Urmo Kübar.

Veel tõid valvurid positiivsena välja:

- Vaatamata mitmetele vastupidistele näidetele Euroopa teemade kasvav eristamine Eesti-sisestest.

- Arenev argumentatsioonikultuur. Sellisel tasemel rahulikku, argumenteeritud arutelu ei ole valimiskampaanias varem nii rohkelt kuulnud. Kiitus kandidaatidele, kes on õppinud esitama struktureeritud, tõestatud seisukohti ja vastuseid.

- See ei käi otseselt valimistava alla, kuid naispoliitikute tugev esiletõus.

 Valimiste valvurid on erinevate valdkondade eksperdid, kes hoiavad vabaühenduste liidu EMSL palvel vabatahtlikena silma peal, et esinduskogudesse kandideerijad peaksid kinni heast valimistavast, viiksid läbi ausaid ning sisukaid kampaaniaid.