8 küsimust kandidaadile: Tarmo Kruusimäe

Tarmo Kruusimäe. Foto: Valimised

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi kümnes number Tarmo Kruusimäe leiab, et Euroopa Liit peaks Venemaaga käituma resoluutsemalt. "Täna on EL minetamas oma mõjuvõimu. Kui seda üldse veel alles ongi."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee:  tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee:  mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Nii suurt ja toimivat süsteemi ei saa hetkega suunata ühte kindlasse suunda ja välistada teisi. Mina pakuksin välja lõimitud tee, aga kui peab valima ühe konkreetse, siis esimene tee. Euroopas on väärtuste kriis ja seda on tajuda pea kõikjal. Me oleme loonud hoomamatult suure bürokraatide armee. Euroopalikud põhiväärtused vajavad kaitset ja kui meie alus on tugev, võime julgelt tulevikule vastu vaadata. Täna oleme me muutuste tõmbetuultes.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa liidul on äärmiselt vajalik tegeleda kaitsevaldkonnaga lisaks NATO-le. Nagu teame, siis selleks, et käivituks artikkel nr.5, on vaja mõningaid tingimusi. Küll aga suudaksid ELi liikmed omavahel sõlmida vastastikused lepingud välisohu korral ja sel juhul reaalset sõjalist abi pakkuda. Lisaks tuleb olla ettenägelik, sest EL relvajõude võib vaja minna ka muudes kriisi olukordades. Kõik ei sõltu teiste heast tahtest, vaid ise peab ka jõuliselt panustama oma julgeolekusse.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa liidu eripäraks on ja peab jääma tugevad rahvusriigid. Kõike ühe mõõdupuuga mõõta ei saa. Kui on riike, kus on juba toimiv maksupoliitika ja see rahuldab seda riiki, siis ei ole otstarbekas toimivat süsteemi lõhkuda. Liikmesriigid otsustavad ise.

Euroopa Liit on suveräänsete riikide ühendus ja igal rahvusriigil on oma eripära.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Peaks küll, aga kui ausalt öelda, siis see on väga laialdane protsess. Lihtsalt vastamise pärast ei soovi siin hakata valdkondi välja tuua on kentsakas enda valijate ees. Ma ei anna välja veksleid, mida täita ei suuda. Võtame näiteks palju räägitud põllumajanduse. Selge on see, et osade riikide arvates saab põllumajandus liiga vähe toetusi, teiste arvates jälle liiga palju. Selleks, et mingi muutus tuleks ,on vaja esmalt saavutada ühine seisukoht EPP-s (Euroopa Rahvaparteis). Kui see on saavutatud, siis algavad läbirääkimised sotsialistidega ja see on veel keerukam, kuid mitte lootusetu. Tööd on vaja teha ja topelt.  Esmalt, et sind võetaks kuulda ja siis tuleb üldist pilti vaadata: muuta eelarvet selliselt, et see kõiki enamvähem võrdselt rahuldaks.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Ilmselgelt peab Euroopa roll suurenema energiapoliitikas, välis- ja julgeolekupoliitikas. Täna ei suuda EL kiiresti ja mõjuvõimsalt käituda välispoliitika maastikul, kas või silmas pidades Ukraina kriisi. Samuti näeme, et EL ei kasuta ära energiapoliitikas oma suurust ja võimsust. Euroopa aluseks on euroopalikud väärtused ja nende kaitse.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Resoluutsemalt. Täna on EL minetamas oma mõjuvõimu. Kui seda üldse veel alles ongi. Tuletan meelde, et siiani ei ole lubatud rahvusvahelisi vaatlejaid  Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse ja ikka jälle viibutab EL näpuga - kamoon. Täna on 2014 - kuue aastaga ei mütsigi.

Majandussanktsioonid toimiksid siis, kui kõik Euroopa riigid järgiks seda in corpore. Paraku täna teevad paljud otsuseid just enda mätta otsast – vaadakem kasvõi prantslasi, kes tulu nimel on endiselt valmis müüma Mistral-tüüpi sõjalaevu Venemaale. Kui EL on liit ja jagab ühiseid väärtusi, siis käitub ta ka ühiselt!

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ma leian, et tegemist on probleemiga, mille kallal ei pea Euroopa Parlament oma aega ja energiat kulutama. Loomulikult ma tajun, et eesmärgiks on energiasäästlikus, aga siiski tuleks hoiduda laskumast liigselt detailidesse.

Hõõglampide puhul olen veendunud LED lampide pooldaja ja kannatamatult ootan, millal Tallinn jõuab ka sinna maale, kus on juba kõik Euroopa pealinnad. Tänavavalgustus on kohalikule omavalitsusele kuluartikkel ja siin tuleb minna säästvamatele lahendustele. Kui kodanik aga soovib oma tuba soojaks kütta hõõglambiga, siis miks mitte. Seda enam, et paljud nn säästlikumad lahendused on kallimad ja mitte lubatud eluajaga.

Tolmuimejate võimsuse reguleerimisega saavutame pigem vastupidise tulemuse. Kui tolmuimeja ikka ei ime, siis tuleb inimesel lisaks tolmuimejale kasutada veel harja ja kühvlit või mitu korda, ühte ja sama kohta puhastada. Võimsamate masinate eesmärk oli ju säästa inimeste aega.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Loomulikult on kõigi IRL-i saadikute fookuses julgeolek ja kaitsepoliitika. Minu nn teisteks valikuteks oleksid

CULT - kultuur ja haridus - need on hingelähedased teemad. Kasutame võimalust ja õpetame Euroopa Kaera-Jaani tantsima. Nii nagu eelnevatel aastatel on meile multikultuursust õpetatud. Eesti on tugev rahvusriik ja meie rahva traditsioonid on õppimist väärt. Kes söendaks vastu vaielda?

TRAN - trantsport ja turism - Eestil on selles vallas suurt potentsiaali.

LIBE - kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad. Eelkõige vaatan ma seda kõike noorsootöö ja kodanikuühenduste võtmes. Võrdest märkamist ja kohtlemist.