Teabeameti töötajaid kahtlustatakse omastamises ja riigisaladuse avalikustamises

Kaitsepolitseiamet menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse nelja teabeameti tööga seotud ametnikku võõra vara omastamises suures ulatuses.

Kahele kahtlustatavale on esitatud lisaks kahtlustus riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises.

Teabeameti peadirektor Rainer Saks tegi kaitsepolitseiametis toimunud pressikonverentsil avalikuks kahe kahtlustatava nimed: Sergei Bõstrov ja Pavel Kotkin. Kotkin on lisaks teabeametile töötanud ka välisministeeriumis ja kaitsepolitsei juristina. Sergei Bõstrov töötas Järva Teataja andmetel 1990. aastatel Järva politseiprefektuuri prefekti asetäitjana.

Teadaolevalt ei ole kahtlustatavate süüteod nende eelmiste töökohtadega seotud.

Riigiprokurör Inna Ombler ütles ajakirjanikele, et kaks kahtlustatavat on võetud praeguseks vahi alla ning ta prokurör taotleb ka ülejäänud kahe vahi alla võtmist. Neist mõned on tema sõnul ameti pikaajalised töötajad. Samuti kinnitas ta, et kahtlustatavate ring on suurem kui need neli teabeameti tööga seotud ametnikku. Kinnipidamised toimusid selle nädala alguses.

Kinnipeetud on pikaaegsed teabeameti töötajad. Kriminaalmenetluse huvides prokuratuur ei avalikusta, millisel ajaperioodil võimalikud kuriteod toime pandi.

Ombleri sõnul sai kahtlustatav kuritegu võimalikuks, sest teabeameti töötajatele usaldati võõras vara, mille omastamiseks tekkis neil võimalus. Esialgsetel andmetel võib kahju ulatuda mitmesaja tuhande euroni. Ombler lisas, et tekitatud kahju summa täpsustub ja see võib suureneda.

Samas ei täpsustanud prokurör riigisaladuse avalikustamisega seotud kahtlustust. Ta jättis kommenteerimata ka selle, kas riigisaladuse avalikustamisel võib olla riigireetmise tunnuseid, märkides, et kriminaalmenetlus on nii varajases staadiumis, et seda ei saa kommenteerida.

Välisluurega tegeleva teabeameti peadirektori Rainer Saksa sõnul on tegemist tõsise korruptsioonikahtlusega, mille osas pöördus teabeamet ise kaitsepolitseiameti poole. «See näitab, et meie kontrollimehhanismid tervikuna toimivad, kuid vajavad juhtunu valguses kindlasti täiendamist. Teabeamet on juba alustanud sisekontrollimehhanismide ja tööprotseduuride muutmist,» lausus ta.

Saks ütles pressikonverentsil, et kahtlustatav rikkumine avastati rutiinse kontrolli käigus. Saks lisas, et tema teada ei ole samalaadseid juhtumeid teabeametis varem olnud.

Saksa sõnul pöördus teabeamet juhtumi uurimiseks kaitsepolitsei poole, kuna teabeamet ei ole menetlusasutus. Saksa sõnul on oluline, et kaasus saaks õiguslikult pädeva lahendi.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu tunnustas kolleege teabeametist, kes oma kahtlusi asjakohaselt kontrollima asusid. «Meie ülesanne on välja selgitada, kas ja mis ulatuses Eesti julgeolekuhuve on kahjustatud,» selgitas Sinisalu.

Sinisalu sõnul on teabeameti ja kaitsepolitsei koostöö juhtumi uurimisel olnud meeldiv ja mõistlik. «Kui oma majja lastakse uurimise eesmärgil teise ametkonna töötajaid, näitab see usaldust. Tunnustan teabeameti otsust anda uurimine üle kaitsepolitseile,» ütles Sinisalu.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur.

Teabeamet on kaitseministeeriumi haldusalas tegutsev asutus. Teabeameti ülesanne on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, sealhulgas selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine, vastuluure teostamine ning riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine.