Mihhail Kolossok: püha Venemaa eest

Mihhail Kolossok Foto: Toomas Tatar / Postimees

Suure Venemaa ehitamisele pühendatud konverents, mis toimus pühapäeval Helsingis, kus Kremli juhtiv ideoloog, Moskva Riikliku Ülikooli professor Aleksander Dugin ütles, et universaalsete inimõiguste propageerimine on liberaalide rassism, sest igal tsivilisatsioonil on oma inimõigused, näitab meile, kui proosaliselt vene intelligents keskvõimule kaotas.

Dugini keelt kasutades kaotas intelligents aga hoopis rahvamassile. Putini sise- ja välispoliitiline edu põhinebki sellel, kuidas ta rahva ootusi täidab. Ja tema, Dugini ülesanne ongi rahva ootuste ideoloogiline väljendamine. Kui Hispaania liberaalne filosoof José Ortega y Gasset kritiseeris masside mässu väikekodanlikult positsioonilt, siis Dugin deklareerib ekstaatilist lahustumist mässuliste seas – toimumas on klassikaline konflikt vene intelligendi ja Lääne-Euroopa väikekodanlikkuse vahel.

Vene intelligentsi liberaalse mõtteviisi kaotus ei näidanud midagi uut. Ka XIX–XX sajandi vahetusel vaatasid vene mõtisklejad oma positsioone üle. Vaimulik mõõde kerkis esiplaanile. Intelligentsi missioonitunne, paljuski religioosne, kasvas igavese riikliku terrori tasandil. Vägivaldne kaugenemine lihtrahvast, utoopilised poliitilised vaated, nõrgenenud sidemed tegelikkusega – need jooned tõid nii venestamispoliitika kui sügava allergia Lääne-Euroopa elukorralduse liberaalse, isegi ateistliku tehnoloogilisuse vastu.