Peaproovi näoga esietendus

«Armujoogi» armukolmnurk: Belcore (René Soom, paremalt), Adina ( Kristel Pärtna) ja Nemorino (Oliver Kuusik) aktsioonis. Foto: Harri Rospu

Gaetano Donizetti «Armujook» (1832) on lavastamiseks palju raskem teos, kui selle lihtne süžee ja lugematu lavastuskordade arv laseb aimata. Sest «Armujook» on koomiline ooper, mis pole tegelikult eriti koomiline. Haydni, Mozarti ja Rossini buffa’dest eristab seda teose enese lühidusest ja retsitatiivide vähesusest tingitud karakterite visandlikkus ning sõna- ja situatsioonikoomika nappus.

«Armujoogi» dramaturgiline pinge põhineb kõigest ühel küsimusel: kumb kolkakaunitari kahest austajast suudab ta selili rääkida, kas rändrügemendi kapten või külalollike?

Võimalusi «Armujoogi» jantliku mängulisuse ja lüürilise tõsiduse üheks toimivaks tervikuks sidumisel pole just ülemäära palju, kuna libreto ei lase endale eriti teist plaani külge pookida (teoses armueliksiiri pähe maha müüdud ja kasutatud vein ei vea tänapäevaselt mõistetud peenisepikenduse või dopingu satiirilise võrdkujuna välja).