Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/27/7521105t1h5dd3.jpg)
/nginx/o/2014/05/21/3050352t1he6ed.jpg)
Gaetano Donizetti «Armujook» (1832) on lavastamiseks palju raskem teos, kui selle lihtne süžee ja lugematu lavastuskordade arv laseb aimata. Sest «Armujook» on koomiline ooper, mis pole tegelikult eriti koomiline. Haydni, Mozarti ja Rossini buffa’dest eristab seda teose enese lühidusest ja retsitatiivide vähesusest tingitud karakterite visandlikkus ning sõna- ja situatsioonikoomika nappus.
«Armujoogi» dramaturgiline pinge põhineb kõigest ühel küsimusel: kumb kolkakaunitari kahest austajast suudab ta selili rääkida, kas rändrügemendi kapten või külalollike?