8 küsimust kandidaadile: Linda Eichler

Linda Eichler Foto: Erakogu

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi üheteistkümnes number Linda Eichler leiab, et täna reguleerib Eurooa Liit üle tihti lihtsaid asju ja jätab tähelepanuta olulised asjad. "Näiteks ELi siseturg, mis ei ole endiselt lõpule viidud."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Euroopa Liit võiks teha rohkem ja teha paremini. Eestile on kõige kasulikum tugev Euroopa Liit, sest peame arusaama, et siia mingisugust halli alla ei teki. Seega meie valik on, kas olla osa Euroopa Liidust või meid surutakse nö Euraasia Liitu. Peamine küsimus on väga väike valimisaktiivsus just noorte seas, kus viis aastat tagasi ligi 76% noortest vanuses 18- 30 eluaastat jättis valimata. Leian, et see on tugevalt seotud olukorraga, kus inimesed ei saa aru, kuidas ELi otsustamisprotsessid töötavad.

Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni YEPPiga oleme välja käinud ettepaneku, kuidas muuta ELi otsustusprotsessid lihtsamaks. Esiteks tuleks vähendada Euroopa Komisjoni peadirektoraate ja alles jäänud ühendada parlamendi komisjonidega. Nii vähendataks Euroopa Liidus kodanike poolt mitte valitud otsustajate osakaalu. Seadusandlik menetlus peaks toimuma kolmes etapis: esiteks koostatakse ettepaneku mustand liikmesriikide ministrite ja antud valdkonna voliniku poolt. Sealt liigub see edasi ühte komisjoni, mis tegeleb muudetava valdkonnaga, siis ei satu inimesed segadusse erinevatest aruannetest. Vastutav komisjon debateerib, teeb muudatusettepanekud ja hääletab vahetult enne täiskogu istungit. Lõpuks läheb ettepanek ministrite nõukokku kinnitamiseks või tagasilükkamiseks. Uuel nö mudelil peaks olema üheaastane menetlustähtaeg. Leiame, et nii oleksid kodanikud teadlikud, kuidas on võimalik asju muuta ja osaleksid rohkem poliitikas.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Pigem toetan Euroopa Liidu tasandil kaitsevaldkonna jätmist NATOle, sest Euroopa Liit ja NATO ei tohiks hakata antud valdkonnas konkureerima. Enamus Euroopa Liidu liikmesriikidest on NATO liikmed. Need ELi riigid, mis ei kuulu NATOsse peaksid kindlasti liituma. Juba aasta alguses koos IRL Noorte partnernoorteorganisatsioonidega Soomest, Norrast ja Rootsist kutsusime Soomet ja Rootsit liituma NATOga, mis on väga olulise tähtsusega meie regioonile. Samuti pean oluliseks, et kõik ELi liikmesriigid peaksid üle vaadata oma kaitsekulutused. Muutunud julgeoleku olukorras peab ka ise panustama riigikaitsesse ja ei saa ainult loota ainult teiste peale, seega ka Eestil on samuti aeg 10 aastat kehtinud 2 protsendi doktriin kõrgemal poliitilisel otsustamisel üle vaadata. 

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Pooldan maksusüsteemi üle osustamise jätmist liikmesriikidele. Euroopa Liidu liikmesriigid on täna liiga erinaval arengutasemel maksude ühtlustamiseks. Samuti tugevalt toetame Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooniga liikmesriikides maksude alandamist, mis soodustaks väike ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust. 

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Vaadates praegust Euroopa Liidu eelarvet, siis suurimaks murekohaks on ikkagi raha kasutamise mõistlikkus. Väga tihti suunatakse resursse projektidesse, mis ei täida eesmärki ja mille kontrollimisega kaasneb tohutu bürokraatia. Eesti e- teenuste üle- euroopaline kasutuselevõtt oleks lahendus, kuidas vältida mõttetut raha raiskamist ja muudaks resursside kasutamise läbipaistvamaks. Samuti selle perioodi eelarve 2014- 2020 on juba paigas, kus tegelikult oleks Eestile olnud kõige kasulikum, kui oleks vähendatud põllumajandusele minevat osa, sest ikka ei ole uutele ja vanadele liikmesriikidele toetuste suurused võrdsed. Seda raha võiks rohkem suunata innovatsiooni, teadusesse ja haridusse. 

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu roll peab olema suurem energiapoliitikas, välis- ja julgeolekupoliitikas. Endiselt ei suudeta kiiresti ja mõjuvõimsalt käituda välispoliitika maastikul vaadates Ukraina kriisi ning Euroopa Liit ei kasuta ära energiapoliitikas oma suurust. Euroopa aluseks on pärast Teist maailmasõda välja kujunenud Euroopa väärtused. Olukord, kus ühed Euroopa riigid müüvad relvi, millega teisi Euroopa riike tulevikus ähvarda võidakse on Euroopa väärtustega teravas vastuolu. Aprillis IRL Noorte eestvedamisel  võttis Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsioon YEPP Küprosel toimunud kohtumisel vastu resolutsiooni, mille kohaselt Euroopa Liidu riikide valitsused peavad lõpetama militaarkoostöö Venemaaga. Leian, et täna reguleerib Eurooa Liit üle tihti lihtsaid asju ja jätab tähelepanuta olulised asjad. Näiteks ELi siseturg, mis ei ole endiselt lõpule viidud. 

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit oleks pidanud koheselt tegutsema, kui Ukraina kriis alguse asi. Tuleb kehtestada reaalsed majandussanktsioonid, selgelt hukka mõistma Krimmi annekteerimise ja kehtestama viisavabaduse Ukrainaga. Samuti tuleb lõpetada igasugune militaarkoostöö Venemaa ja ELi erinevate liikmesriikide vahel.  Ukraina, Moldova ja Gruusia peaksid saama Euroopa Liiduga liituda võimalikult kiiresti.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Antud küsimused peaksid jääma liikmesriikide otsustada. Tuleb seada konkreetsed eesmärgid energiasäästu ja keskkonnakaitse valdkonnas ning nende eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada liikmesriikide eripärasusi. 

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Näektsin ennast tegutsemas väliskomisjonis, tööhõive komisjonis, kultuuri- ja hariduskomisjon.