Kadri Simson: ühtne maksupoliitika tagab EL konkurentsivõime

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson Foto: Peeter Langovits

Ühtne maksupoliitika tagab Euroopa Liidu konkurentsivõime maailmamajanduses, kuna annab kokkuhoidu piiriülestele ettevõtetele, kirjutab europarlamendi kandidaat Kadri Simson (Keskerakond) tänase online-väitluse lõppsõnas.

Tänan oponenti sisuka väitluse eest!

Leian jätkuvalt, et Euroopa Liit peaks liikuma ühtse maksu- ja sotsiaalpoliitika suunas. Ühtne maksupoliitika tagab Euroopa Liidu konkurentsivõime maailmamajanduses, kuna annab kokkuhoidu piiriülestele ettevõtetele. Ettevõte, kes tegutseb Euroopa Liidus, peab siis tundma põhimõtteliselt ühte maksuseadust koos siseriiklike eripäradega, mitte 28 täiesti erinevat maksuseadust.

Euroopa Liidu laienemisega on erinevus liikmesriikide maksu- ja sotsiaalpoliitikas kasvanud. Näiteks moodustasid sotsiaalkulutused 2011. aastal Rumeenias 28 ja Bulgaarias 29 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Selle tulemusena on väga paljud inimesed kasutanud oma põhivabadust Euroopa Liidus ning asunud tööle riikidesse, kus on paremad sotsiaalgarantiid. See on toonud kaasa olukorra, kus osad liikmesriigid koolitavad oma maksumaksjate rahaga teistele liikmesriikidele tööjõudu. Euroopa Liidu solidaarsuspõhimõtet arvestades peaks teised liikmesriigid selle korvama. Üheks võimaluseks on oponendi poolt väitlusesse sisse toodud ühtse miinimumpensioni idee.

Ühine maksupoliitika tagaks, et liikmesriigid ei tegeleks maksudumpinguga. Näiteks 2004. aastal häiris tollast Prantsusmaa rahandus- ja majandusministrit Sarkozy'd, et Eesti on piisavalt rikas alandamaks tulumaksumäära, kuid samas küsib Euroopa Liidult toetusi.

Häid tulemusi on Euroopa Liidus selles suhtes näidanud kaudsete maksude harmoniseerimine. Direktiiviga on paika pandud, et käibemaksu standardmäär peab olema liikmesriikides vähemalt 15 protsenti ning alandatud määr vähemalt 5 protsenti. Direktiiv on taganud, et käibemaks moodustab liikmesriikide maksutulust sarnase osa ning väldib maksudumpingut. Ühine rahapoliitika peab olema seotud ühtse maksupoliitikaga.

Euroopa Liidus on täna sarnaselt Eestiga üheks probleemiks maksuauk ning maksude optimeerimine. Viimasega tegelevad eriti just suurkorporatsioonid. Näiteks Google'i müügitulu oli eelmisel aastal Suurbritannias 4,9 miljardit dollarit, kuid makse maksis firma kasumilt keerulist skeemi kasutades vaid 55 miljonit dollarit makse. Sellise tegevuse takistamiseks peab Euroopa Liit ühtlustama maksusüsteemi, sest kui see jääb vaid liikmesriigi enda ülesandeks, siis leiab suurkorporatsioon ikka selle liikmesriigi maksusüsteemi, kellel on mõni seaduseauk sisse jäänud.

Tänase online-väitluse lõpetab Kaja Kallase lõppsõna. Siis jääb oodata veel vaid kohtuniku hinnangut. Debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös.